Täna Tallinnas toimunud Balti Assamblee 45. istungjärgul võtsid kolme Balti riigi parlamendisaadikud vastu resolutsiooni, milles muu hulgas rõhutasid, et Balti Assamblee 35. aastapäev annab tunnistust Eesti, Läti ja Leedu ühtsusest ja meelekindlusest, kuid ühtlasi tuleb korrata, et seda aastapäeva saadab sügav geopoliitiline ebakindlus ning kutsusid tungivalt üles Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike tugevdama Ukrainale vajalikku igakülgset toetust.
Istungjärku juhtinud Balti Assamblee (BA) president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov rääkis, et mullu BA eesistumist üle võttes lepiti kokku võimendada Balti riikide ühist häält ja tugevdada regiooni ühtsust ja vastupanuvõimet. „Meie moto on: „Ühtsus ühenduvuse kaudu, edasiminek partnerluse kaudu“. See lihtne kuid võimas idee on juhtinud meid läbi aasta, kuid see on enamat kui ainult moto. See peegeldab Balti koostöö tõelist olemust,“ sõnas ta ja tõi esile eeskätt julgeoleku ja ühenduvuse valdkondades tehtut. „Koos oleme töötanud Balti kaitsevööndi tugevdamiseks, sõjaväelise liikuvuse parendamiseks, kaitsetööstuste arendamiseks ja hübriidohtudele reageerimiseks. Samuti oleme süvendanud koostööd kaitseuuringute, koolituste ja uute tehnoloogiate alal,“ loetles ta ja lisas, et hiljuti leppis Balti Assamblee presiidium kokku uue algatusega jätkamises – Balti kaitsekoostöö klastri moodustamises –, mis looks struktuurse platvormi poliitika-, kaitse-, võimearendus- ja tööstusvaldkonna koostööks. Balti kaitsekoostöö tulevik oli BA fookuses ka tänasel istungjärgul.
Riigikogu esimees Lauri Hussar kinnitas istungjärgu avamisel, et koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel on suurepärane, kuid täna tuleb tõdeda, et oleme Venemaa jätkuva agressioonisõja näol silmitsi veelgi keerulisema rahvusvahelise olukorraga ja suuremate ohtudega, kui olime okupatsiooni alt vabanedes. „Me oleme sellest meie kohtumistel rääkinud neljal möödunud aastal ja me peame sellest rääkima edasi ka täna viiendal aastal,“ märkis ta. Riigikogu esimees kõneles, et viimase aasta jooksul oleme silmitsi veelgi ägestunud info- ja teiste mittesõjaliste rünnakutega meie vastu, sealhulgas mõjutusoperatsioonid, valeinfo levitamine, vastutustundetud ähvardused, aga ka rände- ja sabotaažirünnakud ehk sisuliselt terrorism üle terve Euroopa. „Kaua me ootame? Sellele on vaja vastata. See ei ole pisikuritegevus, kus aitab „eksinud kurikaela“ noomimine. See on teadlik tegevus meie vastu. On hea, et esimese sammuna oleme selgelt välja öelnud, kes on nende tegude taga, omistanud teod kindlale elluviijale. Peame minema kaugemale. Igale kuriteole peab järgnema vastus,“ toonitas ta.
Samuti tõi Hussar esile vajadust ehitada valmis Rail Baltic. „Rõhutan, et kuigi selle valmimis aeg nihkub kaugemale, tuleb see siiski lõpuks valmis ehitada! Ära teha! Et seda saavutada, tuleb vastavad plaanid paika panna, tagada rahastus ja töödega jätkata. Siin ei saa olla vabandusi. Seda nõuab nii meie majandusareng kui ka julgeoleku tagamine,“ sõnas Riigikogu esimees Balti parlamentääridele.
Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Eesti esindaja Balti Ministrite Nõukogus, Eesti siseminister Igor Taro rõhutas Balti Nõukogu istungil, et kaitseme üheskoos Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi välispiiri ränderünde eest. „Peame kaitsma oma elutähtsat taristut, tugevdama energiasõltumatust ning tagama elutähtsate tarneahelate, sealhulgas toidu- ja veevarustuse toimimise,“ ütles Taro. „Parandades valmisolekut, jagades teavet ja koordineerides kriisidele reageerimist, suudame paremini kaitsta oma ühiskonda ja majandust välise surve eest,“ lisas Eesti siseminister. Istungi järel allkirjastati ka ühisdeklaratsioon.
BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Giedrius Drukteinis tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal.
Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Resolutsiooni täistekst (PDF, 236 kB)
Lõppdokumendi täistekst (PDF, 132 kB)
Balti Nõukogu ühisdeklaratisoon (PDF, 166 kB)