Tänasel Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa kohtumisel Venemaa partei Meie Valik esinaise Irina Hakamadaga olid kõne all olukord Venemaal ja Eesti-Vene ning Euroopa Liidu-Vene suhete temaatika.

Hakamada väitel on Venemaal üha enam juurdumas autoritaarne valitsemismudel, kus võim ja raha käivad käsikäes, ajakirjandus on alla surutud ja protsessides osalevad aina rohkem Nõukogude ajast tuntud struktuurid nagu seda oli KGB.

Meie Valik esinaise sõnul saavad demokraatlikud erakonnad sellele vastu seista vaid ühist opositsiooni luues. Samas, nagu kinnitas Hakamada, on demokraatlike jõudude koostöö fragmentaarne ja ühtset koostoimivat liitu teiste demokraatlike erakondade, Jabloko ja Parempoolsete Jõudude Liiduga, pole suudetud luua. Hakamada hindas vähetõenäoliseks võimalust, et Venemaal võiks toimuda oranž revolutsioon, kuna selleks on Venemaa ta arvates liiga vanameelne.

Hakamada väitel kujunevad lähenevad presidendivalimised Venemaal selle riigi arengus pöördeliseks. Kui demokraatlikud jõud ei suuda Putini poolt esitatavale kandidaadile vastu panna oma tugevat presidendikandidaati, süveneb autokraatia Venemaal Hakamada hinnangul veelgi ja sellel tagajärjed võivad olla ettearvamatud, sisaldades endas ohtu nii Eestile kui Euroopa Liidule.

Eesmaa tõstatas ka Eesti-Vene suhete temaatika, sealhulgas piirilepinguga seonduva, kinnitades, et Eesti on omalt poolt teinud kõik vajaliku ja ootab, kuidas toimib edasi Venemaa. Eesmaa sõnul takistab tupikseis Eesti-Vene suhetega edasi minemast ning arendamast kahe riigi vahel kahepoolseid heanaaberlikke suhteid. Samuti kinnitas Eesmaa, et suhetes Venemaaga peab Euroopa Liit rääkima ühel häälel.

Hakamada väitel ei taju Venemaa juhtkond, et Eesti on parlamentaarne riik, kus iga otsustus on demokraatlike protsesside kaudu toimuv kompromiss ja et pole ühte kõikvõimast juhti, kes ütleb, kuidas asjad käivad.

Mõlemad pooled avaldasid soovi kontakte jätkata.