Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär on Brüsselis Vahemere Liidu PA poliitika-, julgeoleku- ja inimõiguste komitee istungil ning Roomas majandus-, rahandus- ja sotsiaalkomitee istungil. 

Tänasel Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja inimõiguste ja naisõiguste komisjonide ühisistungil arutati põhjalikult naiste rolli üle Vahemere piirkonna riikides. Külalistena osalesid ka 20 naisparlamendisaadikut Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja Liibüa parlamentidest. Euroopa Liidu Vahemere lõunapiirkonna eriesindaja Bernardino Leon märkis, et naiste roll selles piirkonnas on suurenemas, aga on siiski veel väga kaugel sellest, mida Euroopa Liidu riikides täna iseenesest mõistetavaks peetakse. Debati moderaator Euroopa Liidu Nõukogu Veneetsia komisjoni asepeasekretär Simona Granata-Menghini märkis, et läbi selliste rahvusvaheliste foorumite on Vahemere lõunapiirkonna riikide naispoliitikutel tihtipeale ainuke võimalus, kuidas oma häält laiemale üldsusele kuuldavaks teha. Ta tervitas kõikide parlamentide naissaadikuid, kellest paljud olid esimest korda elus Euroopa Liidus. 

Komisjoni istungil sõnavõtuga esinenud Eesti delegatsiooni juht ja väliskomisjoni liige Imre Sooäär tõstatas naisparlamendisaadikute ees küsimuse, kuidas meespoliitikud oma kolleegidest naispoliitikuid kohtlevad ja kas naiste rolli suurendamist nende riikide parlamentides teadvustatakse ja väärtustatakse sealsetes erakondades. Küsimus tekitas debatis laia vastukaja ja paljude naisparlamendisaadikute vastustest selgus, et suhtumise probleem algab neis riikides tihti poliitikutest meeskolleegidest, kes ei näe soorollide võrdsustamisel vajadust ja mõtet. Seetõttu ei edene ka seadusandluse moderniseerimine. Meeste domineerimist nende riikide poliitilises elus peetakse tihti loomulikuks ka poliitikute endi poolt. 

Naisparlamendisaadikute avaldused, mis põhinesid peamiselt isiklikel kogemustel, rääkisid peaaegu üksmeelselt sellest, et naised on tihti neis riikides meeste poolt domineeritud poliitilises elus allasurutuse, hüljatuse ja diskrimineerimise subjektid. Nad ootavad abi Euroopa riikidelt, et oma seadusandlust ja põhiseadust kaasajastada. Kahel riigil, Tuneesial ja Liibüal, puudub täna toimiv põhiseadus sootuks ja see on alles koostamisel. Naised tunnetavad, et ajaloolised tegurid ja traditsioonid on nii tugevad, et neist läbi murda tundub vahel võimatu missioonina. Paljud neist mainisid ka majanduslikke tegureid. Naistel endil puuduvad tihti majanduslikud võimalused ja iseseisvus, et poliitilisi kampaaniaid korraldada ja valimisvõitluses osaleda. Ettevõtete omanikud on valdavalt mehed. 

Samuti on suur probleem, et paljud naised ise neis ühiskondades valivad ennemini mehi poliitikasse, uskudes, et mehed suudavad neid tugevamini esindada. Valimisaktiivsus naiste seas on väga madal, kuna paljud arvavad a priori, et neist ei sõltu niikuinii midagi. Seega tuleks eelkõige luua meetmeid, et suurendada naiste enesekindlust ja julgustada neid demokraatlikes protsessides osalema. Paljud naisparlamendisaadikud mainisid, et selles piirkonnas on vaja uut revolutsiooni, nimelt mentaliteedi muutuse revolutsiooni, et kehtivaid paradigmasid muuta. 

Positiivse momendina nentis Türgi parlamendi esindaja, et Türgis on viimase kümne aastaga toimunud läbimurre peamiselt tänu peaministri isiklikele jõulistele sammudele ja naiste osalemine poliitikas on tõusnud 2 protsendilt 15 protsendile.

Enamuses Vahemere piirkonna riikides on aga täna veel ees mäekõrgune töö, et kehtivaid arusaamu ja dogmasid neis ühiskondades muuta. 

Foto ürituselt:

https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Varia/Vahemere+Liidu+Parlamentaarne+Assamblee/001.jpg.html

Imre Sooäär,

Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht, Riigikogu väliskomisjoni liige.

Riigikogu pressitalitus