Härra aseesimees, härra esimees, väga lugupeetud võõrustajad, ekstsellentsid, parlamendikolleegid, Ühendkuningriigi sõbrad, nagu ma loodan, et võin kindlustundega öelda – meie peame ennast Eesti sõpradeks!

On suur au ja eesõigus olla täna teie hulka kutsutud ning saada võimalus väljendada oma häid soove ja oma kodumaa sooje tundeid kõigi teie vastu, kes siia on kogunenud, Eesti rahva valitud esindajate vastu. Tänan teid lahke kutse ja silmanähtavalt sooja vastuvõtu eest! Mul on hea meel siin olla.

Nagu te teate, kolleegid, olen ma tulnud siia esindama väga vana parlamenti, mille 157. spiiker ma olen. Meie väidame, et oleme kogu maailma vanim parlament, aga mulle tundub siiski, et meie sõbrad Islandil vaidleksid sellele tõenäoliselt vastu. Seega ma arvan, et oleks õige öelda, et olen siin kui vana parlamendi esindaja, kuid selge eesmärgiga kuulata palju nooremat parlamenti ja õppida õppetunde, mida ta jagada saab. Pikk ajalugu annab mitmeid eeliseid, kuid see võib loomulikult olla ka põhjus, miks institutsioon kohaneb muutustega aeglaselt või isegi väga aeglaselt. Sellele vastupidiselt on Eesti kui parlament, Eesti kui ühiskond ja Eesti kui rahvuskultuur olnud üks esimesi teerajajaid tehniliste uuenduste otsimisel demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks. Tegin selle tähelepaneku esimest korda oma möödunud suvel Uus-Meremaal peetud kõnes ja see teema on mulle kui Alamkoja spiikrile isiklikult äärmiselt oluliseks muutunud. On hästi palju põhjuseid, ma tahan seda kiiresti rõhutada ja esile tõsta, miks inimene võiks tahta külastada Eestit, ja ma olen kindel, et naudin seda külaskäiku igati, kuid, head kolleegid, soov paremini mõista teie kujunevat e-demokraatiat on kahtlemata minu peamine eesmärk.

Härra aseesimees, head kolleegid, lubage mul enne edasi rääkimist kasutada võimalust avaldada teile ja teie rahvale omalt poolt kaastunnet kohutava tragöödia puhul, mis eile Tallinna lähedal aset leidis. Ohvrite pered ja sõbrad on meie mõtetes ajal, mis ilmselt on nende jaoks nii raske, kui üldse võib ette kujutada. Ilmselt see ohvrite sugulasi ei tröösti ega lohuta, kui öelda, et rõhutan oma parlamendi nimel, et oleme ka ise selliseid tragöödiaid ja katsumusi läbi elanud. Aga tahaksin – ka austuse avaldamise märgina – näidata, et olen teiega solidaarne ja tunnen kaasa.

Lubage mul enne, kui ma e-demokraatiast räägin, käsitleda laiemat julgeolekuolukorda ja poliitilist kriisi, mis on puhkenud Ukrainas ja selle ümber. Saan väga hästi aru, et see on siinsete parlamendiliikmete jaoks väga suur mureküsimus, nagu ka, head kolleegid, võin teile avameelselt kinnitada, on see meie jaoks Ühendkuningriigis. Sellele on Alamkojas palju aega pühendatud. Mitu tähtsamat ministrit, sealhulgas peaminister, välisminister ja kaitseminister, on seda teemat käsitlenud. Hiljuti kuulas parlament ära meie kaitseministri Philip Hammondi info kuninglike õhujõudude Typhoon-tüüpi hävitajate saatmise kohta Balti riikide õhuturbe tugevdamiseks ja avaldas sellele ka toetust. Mul on hea meel, et praegu tehakse ettevalmistusi nende saabumiseks Leedusse selle kuu lõpus. Samuti on mul hea meel märkida, et mais tuleb Eestisse jälle suurel arvul Briti sõdureid, et osaleda siinsel aasta tähtsaimal sõjalisel õppusel Kevadtorm. Mõlemad aktsioonid rõhutavad meie sügavat huvi tegeleda Eesti julgeolekuga.

Kui rääkida kaitsepoliitikast laiemalt, on väga julgustav, et meie juba praegugi tugev kahepoolne partnerlus süveneb tulevikus veelgi. Ma tean, et Briti väejuhtidele on sügavat muljet avaldanud nende Eesti sõjaväelaste professionaalsus ja võimekus, kellega koos nad teenisid Helmandi provintsis Afganistanis. Kaitseleping, millele meie kaks riiki detsembris alla kirjutasid, kohustab meid hoidma tulevikus veelgi tugevamaid sidemeid, mis hõlmab ka tööd, mida me koos teeme ühise ekspeditsioonikorpuse arendamiseks. Lisaks sellele on ka Tema Kuningliku Kõrguse prints Harry visiit Eestisse maikuus võib-olla kõige silmatorkavam viis, kuidas Inglismaa saab tänada Eestit selle eest, mida me oleme siiamaani koos teinud, ning see aitab ka vaadata kindlustundega ja lootusrikkalt tulevikku. 

Härra aseesimees, head kolleegid! Minu seisukohalt ja minu parlamendi seisukohalt on minu tänasel siinviibimisel ja sellel, et sain õiguse teie poole pöörduda, oluline märgiline tähendus, sest ma tean, et olete esitanud seaduseelnõu sooneutraalse kooselu kohta. Ei ole vaja öelda – kinnitan seda, et ära hoida igasugused kahtlused –, et teie poolt vastu võetava seaduse kohta teete otsuse ja annate hinnangu teie kui parlamendiliikmed, selle otsustab teie institutsioon ja teie rahvas. Tahaksin siiski möödaminnes rõhutada, et Ühendkuningriik on selle tee juba läbi käinud, ning see on midagi, mille üle enamik minu kolleege parlamendis ja kaaskodanikest uhked on. Te mõistate, et ÜK parlamendi spiikrina pean ma olema matši vahekohtunik ja mitte ühes või teises meeskonnas mängija. Pean istungisaalis vastuolulistes küsimustes erapooletult käituma ja ma ei avalda arvamust samasooliste abielu ega tegelikult ka mis tahes muu vaidlusaluse küsimuse kohta. Minu ülesanne on lihtsalt tagada matši vaba ja õiglane kulg ning muuta võimalikult suureks nende erinevate häälte ja arvamuste hulk, mida saaks kuulda võtta. Selles osas võib veel öelda, et enne kui mind Alamkoja spiikriks valiti, oli mul tõesti rohkem kui kümneaastane kogemus LGBT inimeste õiguste eest võitlejana. Ning siinkohal tundub mulle, et diskrimineerimise vastu võitlemine ja võrdse lugupidamise, võrdsuse seaduse ees ja võrdse tunnustamise toetamine on õige asi. LGBT inimeste diskrimineerimine ja nende ahistamine või halvasti kohtlemine on ausalt öeldes alandav, see ei ole inimlik ning sellega eitatakse inimeste õigustatud ootust, et neid koheldakse seaduse ees oma kaaskodanikega võrdselt. Oleme Ühendkuningriigis käinud läbi 50-aasta pikkuse perioodi ühte liiki armastuse kuriteoks pidamisest kuni tegeliku võrdsuseni seaduse ees, ning see on asi, mille üle enamik minu kolleege on uhked, nagu ka peaminister ja mina ise. Teie peate järgima oma teed, aga ma soovin teile edu ja tahksin, et te teaksite, et teie püüdlustes minna minevikust valgustatuma tuleviku poole toetavad teid paljud teie sõbrad ja austajad.

Tulevikus peavad demokraatlikud riigid, nagu meiegi oleme, otsima uusi teid valitud esindajate tihedamaks sidumiseks valijaga, keda nad esindavad. See on kogu maailma seadusandlike kogude ees seisev ühine ülesanne. Elame meedia jõulise tegutsemise ajastul, kuid, head kolleegid, see meedia on rahutu ning see meedia nõuab koheseid vastuseid küsimustele, mis on sageli koheseks vastamiseks liiga keerulised ja rasked. Seadusandlikud kogud on nõuandvad kogud. Arutelu ei ole kerge kokku sobitada meedia 24/7 ajakavaga. Me peame parimal võimalikul viisil kehtestama õiguse olulised küsimused läbi mõelda, kinnitades samas oma valijatele, et me tõesti tegeleme neid kõige rohkem puudutavate teemadega. Kui me seda ei tee, siis tekib oht, et meie tähtsus üha väheneb, me muutume sümboolseks poliitiliseks institutsiooniks, mitte ei ole enam see, mida vaja on – tõsiseltvõetava sisuga ja aktuaalsetele küsimustele keskendunud institutsioon. Peame püüdma sellist tagajärge hoida. Peame säilitama oma mõjukuse. Olen veendunud, et tugevad demokraatlikud riigid vajavad tugevaid parlamente ja tugevad parlamendid vajavad tugevaid sidemeid kodanikega.

Selle koha pealt olen ma optimist. Olen veendunud, et uus tehnoloogia võib toetada meid meie püüdlustes saada veelgi lähedasemaks nendega, keda me tahame teenida. Arvan, et internet tema kõikides vormides võib olla vahendiks, mille abil me tõstame osalust valimistel ja seejärel suurendame isiklikku osalust ülimalt tähtsas töös, mida meie mõlema parlamendid teevad. Näiteks Briti parlamendil on laiaulatuslik veebileht ja ta kasutab sotsiaalmeedia rikkalikke võimalusi, et levitada infot meie tegevuse kohta. Kuid me peame kasutama uut tehnoloogiat nii teabe vastuvõtmiseks kui ka selle levitamiseks. Me peame kuulama ja mitte lihtsalt loenguid pidama või jätma muljet, nagu peaksime loengut. Eelkõige noored valijad ei hakka meie vastu huvi tundma, kui me ei suhtle nendega samade vahendite abil, millega nad omavahel suhtlevad. Peame olema nutitelefoni ajastu osa ega tohi jätta muljet, nagu oleksime ikka veel kiviajas.

Sellepärast olen ma ÜK-s loonud Ühendkuningriigi digitaalse demokraatia komisjoni. Meie eesmärk, head kolleegid, on arutada, kuidas meie parlamentaarne demokraatia saaks ära kasutada digitaalse maailma pakutavaid võimalusi, et olla tõhusam, tõhusamalt esindada inimesi, tõhusamalt teostada järelevalvet võimuloleva valitsuse üle, tõhusamalt luua seadusi, tõhusamalt toetada kodanike kaasamist demokraatiasse ning tõhusamalt soodustada kodanikevahelist dialoogi ja kaasatust. Digitaalse demokraatia komisjon, mille ma moodustasin, kuulab inimesi ja vestleb nendega, kogub tõendeid nii Ühendkuningriigist kui kogu maailmast. Ta avaldab oma soovitused jaanuaris 2015 – meie parlamendi 750. aastapäeval.

Selle ettevõtmise osana, head kolleegid, tahtsingi ma väga tulla Eestisse – või e-Eestisse, millena teid üha rohkem tuntakse – ja näha oma silmaga, mis siin toimub. Tunnistan, et mind huvitab väga, ja ka minu kolleege huvitab üha rohkem see, kuidas teie valimistel laialdaselt internetti kasutatakse. Mind paelub viis, kuidas te kasutate internetti, et ühendada inimesed, kellel on probleeme või küsimusi, ühtviisi nii parlamendi kui valitsusasutustega, pakkudes paremat ja inimesele lähedasemat teenindust, sageli kulusid kokku hoides. Panin tähele uuenduslikke viise, mille abil te lõimite rahva arvamuse kogumise tehnikaid oma kodanikuühiskonnaga. Samuti avaldas mulle sügavat muljet – kui ma võin nii öelda kogu austuse ja kõrge hinnangu juures, mille see on ära teeninud – see kiirus, millega see kõik aset leiab, tõstes lugupidamist teie riigi vastu.

Teie riik peaks olema uhke selles valdkonnas saavutatud tehnoloogialiidri maine üle. Kõigi silmis, kes sellel alal uusi ideid otsivad, on Eesti kiiresti muutumas, nagu ma juba ütlesin, e-Eestiks. Samuti näitab see teie rahva laiemat, avameelselt öeldes hämmastavat edukust viimase 25 aasta jooksul mitte ainult iseseisvuse taastamisel, vaid ka oma identiteedi maksmapanemisel. See on koht, kuhu inimesed – nagu ka mina täna – tulevad, et vaadata, milline on tulevik. Mul on tõeliselt hea meel, et te andsite mulle võimaluse Alamkoja esindajana seda uurida. Igivana parlament tahab õppida mitte kuigi vanalt parlamendilt.

Tänades teid sooja vastuvõtu eest ja võimaluse eest õppida teie parimatest tavadest, lubage mul lõpetuseks kasutada võimalust soovida teile ja teie kaaskodanikele rahu, jõukust ja edukaid partnerlussuhteid sõprade ja naabritega Euroopas ja kogu maailmas!

Head kolleegid, tänan teid südamest! 

Riigikogu pressiteenistus