Balti Assamblee Eesti delegatsioon ja Riigikogu esimees Lauri Hussar osalesid täna assamblee 43. istungjärgul Vilniuses, kus muu hulgas arutati kaitsekoostöö jätkumist, Rail Balticu ehitust ning Balti riikide rolli tehisaru arengus.

BA istungjärgu avamisel kõnega esinenud Riigikogu esimees Lauri Hussar sõnas, et Balti riikide lähiajaloole mõeldes mõistame me üksteist tihti juba poolelt sõnalt. „Balti riikide koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on Balti ühtsuse üheks säravamaks näiteks ning alates hetkest kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist agressiooni, on Balti riigid julgeolekuvaldkonnas teinud tihedamat koostööd kui kunagi varem,“ lausus esimees.

„Pole kahtlustki, et selles Venemaa algatatud sõjas on kaalul palju enam kui Ukraina tulevik. Eesti ja ka teiste piiririikide jaoks on kaalul ei vähem ega rohkem kui eksistentsiaalsed julgeolekuhuvid,“ sõnas ta ja toonitas, et Ukraina võit Ukraina tingimustel ja Venemaa kaotus on meie kõigi vabaduse huvides, kuna Ukraina ei võitle  mitte ainult enda vabaduse, vaid kogu Euroopa tuleviku ning demokraatlike väärtuste eest. Hussari sõnul on Balti riikide toetus Ukrainale olnud tuntav, nähtav ja kuuldav ning maailma mastaabis väga märkimisväärse suurusega ning see jätkub seni, kuni vaja.

Ühtlasi tõi Hussar esile vajaduse ehitada valmis Rail Baltic. „See on meie jaoks strateegiliselt olulise tähtsusega infrastruktuuriprojekt, mis aitab integreerida Balti riigid Euroopa raudteevõrku. Lisaks ei tohi unustada, et Rail Balticul on väga suur potentsiaal tõsta ka sõjalist mobiilsust Balti regioonis. Seda silmas pidades on oluline, et projekti elluviimiseks leitakse jätkusuutlikud lahendused projekti rahastust puudutavatele probleemidele nii Balti riikide kui ka Euroopa Liidu tasandil,“ sõnas ta.

Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni juht Timo Suslov kinnitas, et Balti parlamentaarne koostöö jätkub peale kaitsevaldkonna ka tehisaru arendamise, suurõnnetuste ennetamise, majanduse, hariduse, meditsiini, elektri- ja gaasituru, keskkonna ja elurikkuse kaitsmise ja muudes valdkondades. „Me ei pea Rail Balticut mitte ainult valmis ehitama, vaid valminud raudtee potentsiaali koostöös täielikult ära kasutama,“ märkis ta.

Samuti kogunes 30. korda ja allkirjastas ühisavalduse Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Nõukogu keskendus regionaalsele julgeolekule ja välispoliitikale ja selles osalesid Balti Assamblee president Andrius Kupčinskas ning Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, Läti justiitsminister Inese Lībiņa-Egnere ja Eesti välisminister Margus Tsahkna.

BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve järgmiseks aastaks. Leedu andis BA eesistumise üle Lätile. Assamblee uus president Jānis Vucāns tegi pöördumise ja tutvustas Läti prioriteete eesistumise ajal, milleks on turvaline, jõukas ja uuenduslik Balti regioon, ühendatud energia-, transpordi- ja digipoliitika ning kaitstud, elurikas ja kestlik Läänemeri.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikkust huvi pakkuvaid küsimusi. BA Eesti delegatsiooni esimees on Timo Suslov ja aseesimees Enn Eesmaa ning sinna kuuluvad Arvo Aller, Karmen Joller, Meelis Kiili, Lauri Laats, Priit Lomp, Tiit Maran, Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Margit Sutrop ja Peeter Tali.

Resolutsiooni täistekst (PDF, 32 kB).
Lõppdokumendi täistekst (PDF, 46 kB).
Fotod sündmuselt (autor: Ilona Šilenkova, Leedu Seim)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud [email protected]