Oma avasõnas meenutas Riigikogu esimees Ene Ergma, et just Riigikogu Valges saalis kirjutati 8. novembril 1991 alla leppele, millega pandi alus Balti parlamentide koostööle. „Võttes üle 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse rahvaliikumiste kogemused,  olles asendamatuks demokraatliku parlamentaarse koostöö foorumiks, sai Balti Assambleest piltlikult öeldes balti rahvaste ühtne selgroog. Meie riikide kiire areng viimasel kahekümnel aastal on nõudnud meie parlamendiliikmetelt koos Balti Assambleega kiiret kohanemist pidevalt muutuvas rahvusvahelises keskkonnas. Seetõttu tahaks loota, et muutmaks meie koostööd rohkem konstruktiivsemaks, ei jääks Balti Assamblee uuendamine peatuma poolel teel,“ rõhutas Ergma.

 

Riigikogu esimees avaldas veendumust, et meie rahvaste ja riikide võimalikest erihuvidest hoolimata seob meid kolme Balti riiki sarnane ajalookogemus, mis loob aluse meie poliitikute motiveeritud koostööle. Iga Balti riigi poliitiline ja majanduslik stabiilsus ja edukus on hüppelauaks kõigi kolme riigi edusammudele. „Seega on meie otsene kohustus mitte kedagi meie regioonis oma murede ja probleemidega üksi jätta. Oleme üksteisega nii tihedalt seotud, et ühe riigi edu mõjub positiivselt ka teistele, niisamuti nagu ühe ebaõnnestumine avaldab mõju kõigi kolme mainele.“

 

Balti Assamblee president, Riigikogu aseesimees Laine Randjärv märkis, et  20 aastat maailmaajaloos pole ehk eriti pikk aeg, kuid ühe riikidevahelise koostöö ja organisatsiooni ajaloos, on see märkimisväärne. Randjärv tähendas, et Balti riikidel õnnestus oma pingutused ühendada ja nõuda ühtsel häälel valjult  iseseisvust, omariiklust ja vabadust. „Meil õnnestus see, mis polnud õnnestunud eelkäijatel kahe maailmasõja vahelisel perioodil, kui koostöö puudumine ja võimetus ühiselt oma pürgimuste eest seista sulges meid lõpptulemusena paljudeks aastakümneteks “raudse eesriide” taha. Nüüd pole enam õigust tagasi pöörata,“ rõhutas ta.

 

Randjärv sõnas, et koos raskusi võites oleme tänaseks saavutanud enam kui me seda oleks suutnud üksikult. Ta tänas ja meenutas kõiki neid inimesi, kellele tänu kolme Balti riigi hääl on jõulisemalt kõlanud Euroopa Liidus ja tuletas meelde, et edaspidiseid koostegemisi planeerides peame astuma ajaga sammu ning seadma sihte tulenevalt maailmas ja Euroopa Liidus toimuvast.  

 

Tänasel medalite ja tänukirjade üleandmise tseremoonial osales ka BA asepresident ning Leedu delegatsiooni juht Paulius Saudargas. BA medalite üleandmine jätkub Riias ja Vilniuses. Balti Assamblee sügisistung leiab aset Tallinnas 24.-25. novembril.

 

Fotod üritusest on aadressil: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2011/Riigikogu/BA_001/

 

Riigikogu pressitalitus