Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus Vabariigi Valitsuse ettepanekul 31. juuliks algusega kell 11.00 kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu.

Päevakorras on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu (94 SE, ettekandja haridus- ja teadusminister Toivo Maimets) ja seaduse ”2003. aasta riigieelarve” muutmise seaduse eelnõu (95 SE), ettekandjaks rahandusminister Tõnis Palts) esimene lugemine.

Riigikogu juhatus võttis eelpoolnimetatud eelnõud menetlusse:

Vabariigi Valitsuse poolt 29. juulil algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu (94 SE) algatamise eesmärk on panna alus ühtsele õppetoetuste süsteemile. Õppetoetuste süsteemi peamiseks eesmärgiks on täiskoormusega õppimise toetamise kaudu motiveerida õpilast ja üliõpilast õppekava nominaalkestusega läbima. Õppelaenu taotlemise võimalus peab tagama selle, et õpilastel ja üliõpilastel, kes õppetoetust ei saa, kuid õpivad täiskoormusega, oleks võimalik riigi garanteeritud õppelaenu abil oma õpinguid finantseerida. Eelnõu eesmärgiks on parandada keskharidusejärgse tasemehariduse omandamise kvaliteeti, võimaldades õppuritel täiskoormusega töötamise asemel täiskoormusega õppida ning tõsta seeläbi ka Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.
Eelnõu juhtivkomisjoniks sai kultuurikomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 29. juulil algatatud seaduse ”2003. aasta riigieelarve” muutmise seaduse eelnõu (95 SE) kohaselt suunataks Rahandusministeeriumi eelarvest 22 miljonit krooni Haridus- ja Teadusministeeriumile, et suurendada õppetoetusteks ette nähtud vahendeid.
Eelnõuga soovitakse sätestada, et õpilasele ja üliõpilasele igal õppekuul makstava õppetoetuse suuruseks on vastavalt põhitoetuse fondi suurusele 2003. aasta 1. septembrist õpilasele 700 krooni, üliõpilasele 1000 krooni; täiendava toetuse fondi määr 2003. aasta 1. septembrist 200 krooni ja doktorandi toetuse fondi määr 2003. aasta 1. septembrist 3000 krooni. Uus määr ei tohi olla väiksem enne seda kehtinud määrast.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.