Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) on kahel päeval arutanud olukorda Balkanil ja Lähis-Idas, kus lähinädalail on oodata põhimõttelisi otsuseid Kosovo tuleviku ja nn teekonnakaardi (road map) asjus. Arutelule oli saabunud valitsusjuhte ja parlamendiliikmeid mõlemast piirkonnast. ENPA Eesti delegatsiooni liige Toomas Alatalu tuletas meelde Eesti ja Balkani riikide suhete loomist 1990. a. ehk siis, kui suurriigid polnud veel valmis uute riikide tekkeks Ida-Euroopas. Tema sõnul ei saa pidada normaalseks olukorda, kus ühed riigid endistest punaimpeeriumitest ühinesid Euroopa struktuuridega veel 15 aastat tagasi, teised aga peavad praegugi vastavat otsust ootama. „Ühtsed kriteeriumid on head asjad, ent Euroopa südames peab jaguma ka paindlikkust”, ütles Alatalu, kinnitades samas Eesti jätkuvat valmisolekut jagada oma kogemusi üleminekuprotsessis ja regionaalses koostöös Balkani riikidele. Lähis-Ida diskussioonis viimasena sõna saanud Alatalu tõstatas küsimuse ENPA enda vastutusest, sest pärast Palestiina parlamendivalimiste vaatlemist on praktiliselt pealt vaadatud olukorda, kus viiendik Palestiina parlamendist on Israeli võimude poolt arreteeritutena vanglates, mis raskendab võimalust nii palestiinlaste omavaheliseks dialoogiks kui ka läbirääkimisteks Iisraeliga. „ENPA president saavutas isikliku pöördumisega küll Palestiina parlamendi esimehe vabastamise, ent parlamendi n.ö. realiikmed on siiani vanglas. Igasugused kontaktid ja läbirääkimised eeldavad väärikat partnerit ja kahtlemata on selleks demokraatlikult valitud parlamendiliikmed, kelle üldtunnustatud puutumatust tuleb Iisraeli võimudel arvestada”, deklareeris Alatalu 22 ENPA liikme nimel. Antud nõue läks kirja ka istungil vastu võetud resolutsiooni.

Riigikogu pressitalitus

Lisainformatsioon: Toomas Alatalu, tel 52 59398