19 riigi saadikud kutsuvad konfiskeerima 300 miljardi ulatuses Venemaa keskpanga varasid
Väliskomisjonide ja Euroopa asjade komisjonide juhid ja liikmed 19 riigist ja Euroopa Parlamendist tegid ühisavalduse, kus kutsuvad G7 riike loobuma poolmeetmetest ja konfiskeerima Venemaa keskpanga külmutatud varad, mille väärtus ulatub 300 miljardi euroni.
Ühisavalduse kohaselt teevad G7 riikide – Ameerika Ühendriikide, Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi – juhid eeldatavasti oma järgmisel kohtumisel otsuse, kas ja kuidas arestida need ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa varasid, mille lääneriigid on alates 2022. aasta veebruarist külmutanud. „Oma riikide parlamentide välis- ja Euroopa asjade komisjonide esimeeste ja parlamendiliikmetena kutsume G7 juhte kaaluma kõiki õiguslikke vahendeid Ukraina toetamiseks, alates mitme- või kahepoolsete laenurahastute loomisest Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumi toel,“ ütlevad nad.
Siiski peaks see olema nende sõnul alles esimene samm. „Lõplik eesmärk peaks olema kõigi Venemaa varade täielik konfiskeerimine ja nende üleandmine Ukrainale vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Venemaa agressioonisõda on juba põhjustanud Ukraina taristule ligikaudu 500 miljardi euro ulatuses kahjusid ja see summa kasvab iga päevaga,“ ütlevad saadikud, kelle sõnul vajab Ukraina iga kuu välisabina vähemalt kolm miljardit eurot puhtalt selleks, et vältida oma majanduse kokku kukkumist. „Selliste summadega võrreldes ei piisa kaugeltki Venemaa külmutatud varade toodetava kolme miljardi euro suuruse kasumi konfiskeerimisest, et vastata väljakutsele, mille Venemaa on esitanud Ukrainale ja selle sõpradele demokraatlikus maailmas.“
Saadikud märgivad ühisavalduses, et lisaks annaks Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumiga tagatud mitme- või kahepoolne laenurahastu Ukrainale hinnanguliselt vaid 40–50 miljardit eurot. „Me näeme neid ettepanekuid esimese sammuna kõigi ligikaudu 300 miljardi euro konfiskeerimiseks, mitte alternatiivina sellele,“ ütlevad nad.
Saadikud kinnitavad vajadust suurendada abi, et Ukraina võidaks sõja – nii Ukraina demokraatliku tuleviku heaks Euroopas kui ka meie endi julgeoleku nimel. „Selleks peame olema valmis tegema suuri ja julgeid otsuseid, mis on proportsioonis meie ajastu ajaloolise tähtsusega. Meie otsus loob igal juhul pretsedendi. Kui konfiskeerime rahvusvahelise õiguse alusel kõik 300 miljardit eurot, kinnitame seeläbi oma seaduslikku õigust võtta kasutusele vastumeetmed juhul, kui mõni riik rikub oma agressiooniga tõsiselt rahvusvahelist õigust, nagu tegi Venemaa,“ seisab avalduses.
Nende sõnul saadetakse kogu summa konfiskeerimisega Vladimir Putinile ja teistele isevalitsejatele, kes tahaksid oma naabreid rünnata, kindlameelne sõnum, et sellisel rünnakul on tõsised rahalised tagajärjed. „Juhtivad majandusteadlased, kes toetavad täielikku konfiskeerimist, on osutanud, et enamikku turumõjudest hinnati hetkel, mil varad kaks aastat tagasi esialgselt külmutati, ning et arestimine vastusena agressioonile kujutaks endast liiga harukordset meedet, et see rahaturgu oluliselt mõjutaks. Selleks kutsume G7 tungivalt üles loobuma poolmeetmetest ja valima ainsa sammu, mil oleks vajalik mõju: konfiskeerida Venemaa keskpanga külmutatud varad, mille väärtus on 300 miljardit eurot,“ ütlevad parlamendisaadikud.
Avaldusega on ühinenud komisjonide juhid ja liikmed Euroopa Parlamendist ning Ameerika Ühendriikide, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
