Päevakorras on 6 eelnõu, millest 3 on teisel ja 3 esimesel lugemisel.
 

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja kergitab selle alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal. Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust. Eelnõu teiseks lugemiseks on muudatusettepanekute tabelisse kantud 139 muudatust Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonidelt. Juhul, kui eelnõu teine lugemine teisipäeval lõpetatakse, on kavas viia eelnõu kolmandale lugemisele kolmapäeval 24. märtsil.
 

2. Teisel lugemisel on riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE), mille eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on karistusseadustikus kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduse eelnõu kohaselt karistusseadustikust välja.
 

3. Teisel lugemisel on maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), mis võimaldab taotleda toetust ka põllumajandustootjail, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Algataja selgituse kohaselt on enamuse põllumajandustootjate, seega ka otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste taotlejate maa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. Siiski võib 2009. aasta täiendavate otsetoetuste taotlemise andmetele tuginedes väita, et ligi 7000 taotlejast hinnanguliselt 50 taotlejat kasutavad maad, mis ei ole registrisse kantud ning seega on eelnõuga kavandatud seadusemuudatus nende suhtes soodustava iseloomuga.
 

4.  Esimesel lugemisel on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maakogu seaduse eelnõu (675 SE), mille eesmärk on asutada uue omavalitsusüksusena maakondlik esinduskogu – Maakogu. Selle ülesanne on reguleerida kogu maakonda puudutavaid tegevusi ja vastu võtta vastavaid otsuseid. Maakogu liikmed valitakse eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Maakogu pädevusse kuuluks maakondlik arendustegevus, koolivõrgustiku koordineerimine ja korrastamine, osalemine infrastruktuuri arendamises, struktuurifondide vahendite koordineerimine jms.

5. Esimesel lugemisel on keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret  ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid, tagades seeläbi veemajanduse integreerituse. Niiviisi välditakse Eestis levinud probleemi, kus veekogu (näiteks jõge) reostatakse ühes maakonnas ning teises maakonnas kasutatakse selle veekogu vett joogiveeks. Eelnõu sisaldab ka muid meetmeid pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks.
 

6. Esimesel lugemisel on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutuse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Eelnõu täiendab seadust lõikega, mis käsitleb enne seaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute pikendamise erisusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib võimalus kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingu tähtaja lõppedes veel viieks aastaks pikendada, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud.
 

Päevakorras on valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teise lugemise jätkamine, juhul kui selle lugemine täiskogu kella 10-sel istungil katkeb. Ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung esitasid Riigikogu juhatusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsioon. 
 

* Juhul kui eelnõu teine lugemine kella 10-sel istungil lõpetatakse, täiendavat istungit ei toimu.

Kultuurikomisjonis (kell 14) – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE).

Maaelukomisjonis –Leader-meetme rakendamise hetkeseis ja perspektiivid.

Majanduskomisjoni väljasõiduistung (kell 14) – Arengufondi, käsitletakse finantsteenuste ja tervishoiuteenuste ekspordivõimaluste seirete tulemusi ning Arengufondi 2010. aasta olulisimat seiretööd – kasvuvisiooni protsessi, selle eesmärke ja etappe.

Põhiseaduskomisjonis – Vabariigi Valitsuse seaduse § 831 muutmise seaduse eelnõu (706 SE), kutsutud regionaalminister Siim Valmar Kiisler;  erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE).

Rahanduskomisjonis (kell 14) – kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE); vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu (681 SE).

Riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung (kell 14) – kohtumine Ameerika Ühendriikide suursaadiku Michael C. Polt´iga.

Sotsiaalkomisjonis (kell 13) – sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (666 SE); riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (672 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 11 ja 52 muutmise seaduse eelnõu (674 SE).

Väliskomisjonis (kell 14) – arutelu Eesti välispoliitikat puudutavatel teemadel.

Õiguskomisjonis (kell 14) – tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE).

▪ Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (21.03-23.03) Valgevenes Minskis Balti Assamblee presiidiumi ja Põhjamaade Nõukogu parlamentaarsel seminaril. Arutusele tuleb Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaade mudel. Seminarist võtavad osa Valgevene koalitsiooni ja opositsiooni poliitikud, samuti valitsusvälised organisatsioonid.

Riigikogu pressitalitus