Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Helmelt küsitakse maaeluministeeriumi ja maaeluministri, otsuste järjepidevuse, süvariigi, valitsuse seisukohtade ja vägivalla kohta. Repsilt soovitakse teada õpetajate palkade, valitsuse olukorra, koalitsioonilepingu täitmise ja venekeelse hariduse tuleviku kohta. Aab vastab küsimustele kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulutuste, haldusreformijärgse teenuste kättesaadavuse ja avaliku teenistuse politiseerimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisel lugemisel on kõigepealt karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE), mis jäi arutamata teisipäevasel istungil seoses tööaja lõppemise tõttu.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Eelnõuga parandatakse Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist liikmesriikides.

Eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu raamistik, mis ühtlustab ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu toidutarneahelas. Euroopa Liidu õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed loomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Teine lugemisel veel neli eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks Riigikontroll ja Õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (44 SE).

Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Komisjoni istung

maaelukomisjonis – kell 9: kohtumine M.V.Wool’i esindajatega.

Sündmus

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad kaitsetööstuse esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).

Välislähetused

17.–20. november
Riigikogu liige Kaja Kallas osaleb Euroopa Kübernädalal Rennesis Prantsusmaal.

18.–24. november
Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt, aseesimees Hele Everaus ning liikmed Raimond Kaljulaid (19.–24.11), Toomas Kivimägi (19.–24.11) ja Sven Sester (19.–24.11) on visiidil Pariisis Prantsusmaal. Kaja Kallas (17.11.-20.11) on Euroopa Kübernädalal, Andres  Sutt ja Hele Everaus külastavad Euroopa Kübernädalat Rennesis (19.11).

18.–22. november
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu liige Siim Kiisler (19.–21.) viibivad EPP kongressil Zagrebis Horvaatias.

22.–23. november
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Jaak Valge, aseesimees Heljo Pikhof ning liikmed Siret Kotka-Repinski (23.11) ja Signe Riisalo (23.11) on visiidil Helsingis, Soomes, et kohtuda Soomes tegutsevate eestlasi ühendavate seltside esindajatega ning Soomes resideeruvate eestlastega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]