Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad sotsiaalminister Jaak Aab, justiitsminister Rein Lang ja regionaalminister Jaan Õunapuu. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Sotsiaalministrit soovitakse küsitleda Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise kohta tervishoius, tervishoiu täiendava rahastamise ja käibemaksu, tervishoiutöötajate palkade, puuetega inimeste toetuse, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindluse ning valitsuse plaani kohta pensionide tõstmiseks 2007. aastal. Justiitsministrile esitatavate küsimuste teemaks on „Ahjuajamine ja rahvusvaheline taust”. Regionaalministrile küsimusi registreeritud ei ole.

Kell 14 –  täiskogu istung

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 10 teisel ja 11 esimesel lugemisel.

Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE), mille eesmärk on määratleda pensioni saamise õigus juhul, kui isiku elukoht on mitmes riigis ning täpsustada õigusselguse huvides mõistet „vanaduspensioniiga“. Ka võimaldab eelnõu pensionäridele pensioni kõrvalt töötamist.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud partnerlus- ja koostöölepingu, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu (956 SE), millega ratifitseeritava lepinguga seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel”. Senini on Euroopa ühenduste ja Tadžikistani vahelisi suhteid reguleerinud endise Nõukogude Liiduga 18. detsembril 1989. aastal sõlmitud kaubandus- ja koostööleping.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga ühinemise konventsiooni ja selle allakirjutamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (959 SE), millega ratifitseeritav konventsioon paneb liikmesriikidele kohustuse kõrvaldada topeltmaksustamine siirdehindade kindlaks­määramisel ning püsivale tegevuskohale kasumi omistamisel. Konventsiooniga ühinemisel saab Eesti endale võimaluse kaitsta riikidevahelistes maksuvaidlustes nii riigi tulusid kui ka Eesti maksumaksjat.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (970 SE), mille eesmärk on integreerida Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud lepingusse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel allkirjastatud lepingu sätted, mis kaasajastavad vastastikust õigusabi, lubavad läbi viia uusi menetlustoiminguid ja kiirendada õigusabitaotluste esitamist ning menetlemist.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (971 SE), mille eesmärk on kohaldada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu sätteid, ajakohastada väljaandmismenetlust ning väljaandmise aluseks olevate kuritegude loetelu. Praegu reguleerib Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist väljaandmismenetlust 8. novembril 1923 sõlmitud “Eesti ja Põhja-Ameerika Ühisriikide vaheline kuritegijate väljaandmise leping”, mis ei vasta tänapäeva õiguskeelele ega kehtivale karistusõigusele.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (916 SE), millega ratifitseeritava protokolliga luuakse kinnipidamiskohtade korrapäraste külastuste süsteem, et seeläbi ennetada kinnipidamiskohtades piinamist ja väärkohtlemist. Protokolli alusel luuakse ÜRO piinamisvastasele komiteele alluv piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee, mis kujutab endast külastuste süsteemi rahvusvahelist osa. Samuti on osalisriikidel kohustus tagada asjakohase riigisisese ennetusasutuse olemasolu. Kui riigil nimetatud asutus puudub, võtab ta kohustuse see luua.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni konventsiooni muutmise protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (961 SE), millega ratifitseeritava protokolli rahvusvaheline jõustumine tõhustaks oluliselt hüdrograafiaorganisatsiooni võimekust, muudaks selle töö efektiivsemaks ja operatiivsemaks ning lihtsustaks uute riikide konventsiooniga ühinemise protseduuri.

Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (950 OE), mis võimaldab vajadusel kasutada Eesti kaitseväe üksust suurusega kuni 40 kaitseväelast 2007. aasta 01. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. detsembrini NATO kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus rahu- ja julgeoleku tagamise operatsioonides.

Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE), mis muuhulgas täpsustab ainepunkti definitsiooni vastavalt Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemile (ECTS). Üks ECTS ainepunkt hakkab vastama 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, mis moodustab õppeaastas kokku 1560 tundi ja 60 ainepunkti. Ka võimaldab eelnõu kandideerida ülikooli rektoriks edaspidi Euroopa Liidu kodanikel (siiani on see õigus vaid Eesti kodanikel) ning kaotab rektorile seatud vanusepiirangu 60 aastat. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 19. oktoobril.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud 2007. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (987 SE), mille tulude maht on 75,7 miljardit ja kulude maht 74,6 miljardit krooni, ja riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (986 SE), mille maht on 5,5 miljardit krooni.

Esimesel lugemisel on ka tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (992 SE), mille eesmärk on suurendada kohalikele omavalitsustele residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust eraldatavat määra seniselt 11,8 protsendilt 11,9 protsendini. Protsendimäära muutmise vajadus tuleneb valitsuse 14. septembri 2006 otsusest anda kohalike omavalitsuste tulubaasi üle kultuuri- ja haridustöötajate palkade ühtlustamise vahendid summas 100 miljonit krooni.

Täielik päevakord asub aadressil http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/session_plan.active

Kohtumised ja assambleed

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson osaleb (kuni 20.10) Venemaal Moskvas Euroopa Nõukogu korraldataval Demokraatia tuleviku foorumil „Erakondade roll demokraatia ehitamisel”.

* Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna osaleb (kuni 20.10) Brüsselis konverentsil „Nanoteaduste Euroopa foorum: distsipliinide omavaheline lähenemine”, mille korraldavad Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Teadusfond (ESF) koostöös mitmete Euroopa teadusorganisatsioonidega. Arutusele tuleb teema, mis käsitleb nanoteaduste osatähtsust tuleviku ühiskonna kujundamisel ning selle kasulikkust kodanikele.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Küllo Arjakas osaleb (kuni 21.10) Ungaris Budapestis ENPA migratsiooni-, pagulaste- ja rahvastikukomitee istungil. Arutusel on sisserändajatest laste ja noorte integratsioon ning kohaliku võimu ja tsiviilühiskonna roll.

* Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Raivo Järvi, asepresidendid Ela Tomson ja Tõnis Lukas, ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul osalevad (kuni 19.10) Šveitsis Genfis IPU 115. assambleel. Päevakorras on parlamentide ja ÜRO vaheline koostöö, mis puudutab terrorismivastast võitlust ning energeetikaalast julgeolekut. Käsitletakse ka parlamentide osa võitluses vaesuse, korruptsiooni ja inimkaubandusega. Raivo Järvi esineb sõnavõtuga rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komitee, Ela Tomson demokraatia ja inimõiguste komitee ning Tõnis Lukas säästva arengu, rahandus- ja kaubanduskomitee nimel.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Sven Mikser osaleb (kuni 18.10) Aserbaidžaanis Bakuus NATO PA kaitse- ja julgeoleku komitee tuleviku julgeoleku ja kaitsevõime allkomitee väljasõiduistungil, mille raames kohtutakse Aserbaidžaani kaitseministri Safar Abijevi, välisministri Elmar Husejnovi, siseministri Ramil Usubovi, energiaministri Natik Alijevi, rahvusliku julgeoleku ministri Eldar Mahmudovi, aga ka kohalike valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.

Riigikogu pressitalitus