Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatusena võimaldatakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.

Eelnõu annab Finantsinspektsioonile lisaks järelevalve õigusele ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni, võimalik on teha trahvi kuni kolm miljonit eurot.

Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele. Kehtestatakse nõue, et krediidiinkassot ei saa juhtida ega selle nõukokku kuuluda isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega, mis hetkel tähendab umbkaudu üle 51% intressiga laenu andmist.

Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõuga (398 SE) viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara väljastajad. Mullu jõustus ELi vastav määrus ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. Uue seadusega tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määruse reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.

Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Selle muudatuse tagajärjel väheneb käibel olevate ühe- ja kahesendiste hulk. Praegu saavad inimesed väikesi münte kauplustest vahetusrahana, kuid ise neid ostude sooritamiseks ei kasuta. Selle tulemusel langeb väga palju münte ringlusest välja ning tekib vajadus neid juurde toota, väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on aga ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis ning nende tootmise ja käitlemisega kaasneb tarbetu keskkonnakulu.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo esineb ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad plastgraanulite kao vältimise Euroopa Liidu määruse kohta mikroplastireostuse vähendamiseks – COM(2023) 645, , kutsutud Kutsutud Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht ja partner Pilleriin Laanemets, plastijäätmete ümbertöötlemisetehase WeeRec OÜ tegevjuht Hans Talgre ning Kliimaministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruumis);  (A. Rei nõupidamisruumis);

majanduskomisjonis – liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad pakettreisi direktiivi kohta – COM(2023) 905, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;  riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE);

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

rahanduskomisjonis Elroni tööst, kutsutud Elroni esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Jah hoiu-laenuühistutele, ei võõrpangastamisele!“;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseministeeriumi põhimääruse muudatusest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – sotsiaalkaitseministri valdkonna strateegilistest arengutest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse (388 SE), kutsutud algatajate esindaja, Sotsiaalministeeriumi esindaja; hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamisega seotud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Soome julgeolekupoliitika arengutest, kutsutud Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov;

õiguskomisjonis arvamuse andmine majanduskomisjonile konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta; kohtutäituri seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest.

Sündmused

Kell 10.30 – väliskomisjoni delegatsioon kohtub Soome parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Itaalia suursaadikuga Eestis Stefano Cataniga.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta, majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja konkurentsivõime ekspertkogu esindaja Tea Danilov kohtuvad Euroopa Ülemkogule Euroopa Liidu siseturu raporti koostaja Enrico Lettaga.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside