Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu vastavat direktiivi. Lisaks viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega (muudatused jõustusid Eesti suhtes 8.01.2019).

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks. Nõude kohaldamisest on välja arvatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eesti kalalaevaregistris oli möödunud aasta lõpu seisuga 1695 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, millest kõiki ei kasutata kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (41 SE) näeb ette jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida – Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (40 SE) võimaldatakse taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15- aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Eelnõuga loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel tingimusest pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõudest, säilitades samas nõude, et taotleja viibiks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (39 SE) luuakse võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisel antakse direktoritele professionaalset tagasisidet, mis on suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Hindamistulemustest lähtuvad soovitused kooli pidajale on kantud eesmärgist tagada Eesti üldhariduskoolides pakutava hariduse kõrge kvaliteet, et koolides töötavad direktorid on õppimise liidrid, et koolides on rakendunud õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendav õpikäsitus.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistung – vesiviljeluse veekaitsenõuetest ja saastetasudest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Vesiviljeluse Liidu ja OÜ Simuna Ivax esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

keskkonnakomisjonis pärast ühisistungi lõppu – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohadest ELi pikaajalise strateegilise visiooniga kliimaneutraalse majanduseni minekust teatise kohta; atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus (54 SE);

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ (60 OE) eelnõu; arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse “„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta;

majanduskomisjonis – kohtumine Nordica juhtidega; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarve tutvustus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanekust Riigikogule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise;

rahanduskomisjonis – kell 13.45: käibemaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE); 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE); 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud rahandusminister Martin Helme; ~ kell 15.30: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik; ~ kell 16: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo; ~ kell 16.30: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE),kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas;

riigikaitsekomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Kaitseministeeriumi valitsemisalast, kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjonis – häirenuputeenusest sotsiaalkaitses, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja teenusepakkuja esindajad; Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (59 SE), kutsutud rahandusminister Martin Helme; arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse “„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta;

väliskomisjoni väljasõiduistung – „Eesti välispoliitika arengukava 2030“: Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi praktikast, kutsutud MTÜ Mondo, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ja Välisministeeriumi esindajad (MTÜ Mondo).

Sündmus

Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja kohtub USA saatkonna ajutise asjuri Brian R. Roraffi, asejuhi John Spykermani ja kaitseatašee kolonelleitnant Povilas Strazdasega.

Välislähetus

7.–10. oktoober
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees Hanno Pevkur osaleb rahvusvahelisel luure järelevalve foorumil Londonis Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside