Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (345 SE) ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele, mis rakendavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta, mille eesmärk on aidata kaasa heitkoguste kulutõhusat vähendamist toetavate investeeringute hoogustamisele vähemjõukates EL-i riikides.

Eelnõu kohaselt määratakse moderniseerimisfondi vahendite kasutuse eesmärgid ja jaotus ning vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias, et suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Moderniseerimisfondi vahendeid saab kasutada toetamaks taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise tegevuste elluviimist, samuti vähese CO2-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO2-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Energiatõhususe arendamist on võimalik toetada ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslik kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttase aastaks 2030 ning iga-aastaste heite vähendamise sihttasemete trajektoor perioodil 2021-2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites, kusjuures sihttasemed on sektorite-ülesed. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega kaubelda. Selle võimaldamise eeldusena sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.

Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (380 SE) laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus finantsteenuste tarbijatele hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada. Hoiatusteated avaldab Finantsinspektsioon üldjuhul enda veebilehel.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse Finantsinspektsiooni hoiatusteadete avalikustamise sätteid. Eelnõu kohaselt võib inspektsioon enne hoiatusteate avaldamist teha päringu muu hulgas isikule, kes on või keda võib teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Muudatus täpsustab, et inspektsioon võib hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta teha vastava järelepärimise ka muule isikule.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE).

Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.

Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.

Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) nähakse ette, et volikogu liikme volitused peatatakse seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (398 OE).

Eelnõu näeb ette  arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert ja nimetada delegatsiooni juht Sven Sester delegatsiooni asendusliikmeks. Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (399 OE).

Eelnõu näeb ette  arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Eelnõu näeb nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (403 SE) luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõuga luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (397 SE) tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös.

Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige, kes töötab töölepinguga sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel satub olukorda, kus kontrollides ja hinnates oma tööandja – valla või linnavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutuse – tegevust, asub teostama järelevalvet oma otsese ülemuse üle. Seega satub valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige huvide konflikti ning korrektne on end niisuguses olukorras taandada.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – kell 13 või pärast täiskogu istungi lõppu: soode taastamisest, kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; metsanduse arengukava hetkeseisust, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu, kutsutud kultuuriminister Anneli Ott; Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ eelnõu (387 OE);

majanduskomisjoni videoistungil – energeetika seisust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, AS Elering, AS Viru Keemia Grupp, AS Kiviõli Keemiatööstus, OÜ Alexela Group, OÜ Energiasalv Pakri ja AS Eesti Energia esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmisest eelmisel kalendriaastal, kutsutud riigi peaprokurör Andres Parmas; Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, riigi valimisteenistuse ja algataja esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi“, kutsutud pöördumise esitajate esindaja; kollektiivsest pöördumisest „EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu“, kutsutud pöördumise esitajate esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma“, kutsutud pöördumise esitajate esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama“, kutsutud pöördumise esitajate esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – õiguskantsleri kirjast teemal otsustusõigus eelarve üle, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; Euroopa poolaasta kevadpaketist;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kaitsevalmiduse aruteluõppusest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet ning Siseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad (Kaitseministeerium);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – e-apteekidest kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Õiguskantsleri Kantselei, Ravimiameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Eesti Arstide Liidu esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – ülevaade 1. juunil toimunud NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisest, Eesti seisukohad 14. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite mitteametlikul videokohtumisel, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE), Eesti edasised tegevused Arktika suunal, Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamisest Valgevene režiimi suhtes, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets;

õiguskomisjoni videoistungil – karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE), kutsutud eelnõu algatajate ja Justiitsministeeriumi esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 8: ajakirjanduses avaldatud väidetest avalike vahendite erahuvides kasutamise kohta, kutsutud peaministri büroo endised juhid Tanel Kiik ja Johannes Merilai.

Sündmus

Kell 15.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rumeenia suursaadiku Călin-Rolo Stoicaga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]