Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) eesmärgiks on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku esimese samba pensioni baasosa 1. aprillil 2021 täiendavalt 16 euro võrra. Pensionitõus puudutab ligikaudu 320 000 inimest. Suureneb ka pensionilisa laste kasvatamise eest. See puudutab ligikaudu 203 000 inimest. Näiteks saab kahe lapsega pensionär pensionilisa 7,104 eurot. Rahvapensioni määr suureneb eelnõuga 30 euro võrra. See puudutab veidi enam kui 3000 inimest.

Samuti määratakse ajavahemikud, mille jooksul arvestatud kindlustusosakute summast lähtutakse kindlustusosa ja ühendosa suuruse arvutamisel. Võrdsustatakse ka selliste vanaduspensionäride vanaduspensioni arvutamise aluseid, kellel puuduvad välismaal töötamise tõttu Eestis isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Eestis tööle asudes tuleks vanaduspension ümber arvutada ja see võib väheneda. Edaspidi jätkatakse vanaduspensioni maksmist sellisel juhul endises suuruses.

Eelnõu kohaselt saab Sotsiaalkindlustusamet täiendada pensionikalkulaatorit teise pensionisamba andmetega, millele tal kehtiva õiguse kohaselt ligipääsu ei ole. Edaspidi saab isik muudatuse järgi enda kohta pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta rohkem infot.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine. Samuti ei kohaldata sel ajal tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seadust.

Perioodil, mil tubakavedelikke ei maksustata aktsiisiga, ei teki tubakavedelike maksumärkidelt aktsiisi maksmise kohustust. Samuti antakse maksuhaldurile alus keelduda maksumärkide tellimuse vastuvõtmisest. Maksumärkide tellimuste vastuvõtmist alustatakse hiljemalt kaks kuud enne tubakavedelike aktsiisi uuesti kehtima hakkamist.

Muudatuste jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. aprilliks.  Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest selle asemel, et neid piirikaubandusest või salaturult soetada.

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Lisatud muudatuse kohaselt võimaldatakse eelnõuga füüsilistest isikutest ettevõtjatel (FIEdel) arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust lisaks dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kuludele täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatus omab positiivset mõju Eesti väiketalunikest FIEdele. Samuti jäetakse seadusest välja nõue, mille kohaselt omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool vegetatsiooniperioodi.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Heiki Kranichi, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Keit Pentus-Rosimannuse, Vilja Toomasti, Kalle Laaneti, Erkki Keldo, Johannes Kerdi, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Signe Kivi ja Jüri Jaansoni algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE).

Eelnõu eesmärk on krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvat lepinguvabaduse põhimõtted viia kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.

Seletuskirjas märgitakse, et arvelduskonto omamine ja selle vahendusel maksete tegemine, kaardimaksete tegemine, arvelduskontole sularaha sissemaksete ja arvelduskontolt sularaha välja võtmine on elutähtsad teenused ja sellest järelduvalt on arvelduskontolepingu olemasolu  elutähtsa teenuse osa.

Muudatuse tulemusena on krediidiasutus kohustatud teenindama Eesti kodanikest, elanikest ja Eestis registreeritud juriidilistest isikutest kliente.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõuga täpsustatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus põhiseadusega. Seletuskirjas märgitakse, et kaob võimalus panna seaduseelnõusid rahvahääletusele muu riigieluküsimusena. Sellega tagatakse põhiseaduses sätestatud nõude täitmine, et rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamisel korraldatakse Riigikogu erakorralised valimised.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; kohtumine keskkonnaminister Rain Epleriga;

kultuurikomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Euroopa teaduse ja innovatsiooni teatise kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; autoriõiguse seaduse muutmise seadus (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) (233 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 14.30: puu- ja köögivilja käibemaksust, kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministri esindajad; põllumajanduse suurandmete projektist, kutsutud Põllumajandusuuringute Keskuse, põllumajanduse suurandmete programmi ning MTÜ Piimaklaster esindajad;

majanduskomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Õlitehase ehitusloa peatamine“, kutsutud rahandusminister Martin Helme, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Energia, Praxise ning pöördujate esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“ kohta – COM(2020) 581; kohtumine Finantsinspektsiooni esindajatega;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 15: 20. novembril toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisest, kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – digiretsepti alusel ravimite kättesaadavuse tagamise küsimus e-apteekides, kutsutud Eesti Haigekassa, Andmekaitse Inspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ja e-apteekide OÜ Mustamäe Apteek, OÜ Veerenni Apteek ja OÜ PharmaMint esindajad; psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE);

väliskomisjoni videoistungil – välispoliitika arengukavast 2030: strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest, 2021. aasta eelarvest ja tööplaanidest, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg; kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu (261 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (262 OE) kohta.

Sündmus

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA õigusasjade ja inimõiguste komisjoni videokohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside