Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Olari Koppeli ametivanne

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (281 SE) rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.

Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid.

Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd. Selles sätestatakse selgelt julgeolekuasutuse õigus kasutada variandmeid või konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

Eelnõu kohaselt on  julgeolekuasutusel võimalik kasutada oma ülesannete täitmisel isiku muudetud identiteeti. Samuti annavad seadusemuudatused julgeolekuasutuse juhile õiguse asutada juriidiline isik või omandada selle osalus kasutades varjatud andmeid ning julgeolekuasutusele õiguse kasutada teabe varjatud kogumiseks või teabe varjatud kogumise tagamiseks salajast koosseisulist töötajat.

Lisaks näeb eelnõu ette teabeameti nime muutmist välisluureametiks, sest see annab paremini edasi asutuse põhitöö sisu, milleks on luuramine ja luureinfo edastamine.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõuga (382 SE) esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” eelnõu (389 OE).

Riigikogu otsusega antakse nõusolek suurendada Põhjamaade Investeerimispanga (Nordic Investment Bank ehk NIB) kahele laenuinstrumendile antud Eesti riigi garantiisid, mille tulemusena muutub Eesti protsentuaalne osalus NIBile antud garantiides võrdseks Eesti osalusega NIBi aktsiakapitalis.

NIBil on kaks spetsiaalset laenuinstrumenti PIL (Project Investment Loan Facility) ja MIL (Environmental Investment Loan Facility), mille raames antud laene kohustuvad liikmesriigid garanteerima. Riigikogu otsuse kohaselt nõustub Eesti riigi garantii suurendamisega Põhjamaade Investeerimispanga poolt antavatele projektipõhistele investeeringulaenudele ja projektipõhistele investeeringutagatistele (PIL) 13,1 miljonilt eurolt 16,4 miljoni euroni ning keskkonnainvesteeringulaenudele ja keskkonnainvesteeringulaenude tagatistele (MIL) 2, 1 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. NIB sõlmib riikidega pärast garantiikohustuste korrigeerimist uued garantiilepingud.

Otsuse tulemusena suureneb Eesti potentsiaalne kohustus NIBi ees tagada PIL ja MIL laene ning nende tagatisi. Panga ajaloos on 40 aasta jooksul liikmesriikide garantii sissenõudmine toimunud ühe projekti puhul ning garantii realiseerumist loetakse vähetõenäoliseks.

NIB maksab liikmesriikidele dividende sissemakstud kapitali osaluse järgi. 2015. aasta kasumist, mis oli umbes 215,4 miljonit eurot, maksti dividendideks 55 miljonit eurot, millest Eesti osa on olnud ligi 401 tuhat eurot. Uue osaluse järgi oleks Eesti saadav dividendide summa ligi 495 tuhat eurot.

NIBi eesmärk on anda pikaajalisi laene investeerimisprojektidele, et viia ellu keskkonnasõbralikke ning Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõimet tugevdavaid projekte. Laene antakse nii era- kui avalikule sektorile Põhjamaades ja ka mujal, kokku ligi 40 riigis. Peamised tegutsemisvaldkonnad: energeetika, keskkond, transport, logistika, kommunikatsioon ja innovatsioon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir. Seni ei ole Eestis sotsiaalmaksu piirmäära kehtestatud. Tegemist on uue nähtusega Eesti maksupoliitikas. Eelnõuga soovitakse soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, et aidata Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus säilib kuni 4-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni, mille määra kehtestab iga-aastaselt valitsus oma määrusega vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud statistilistele andmetele. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta II kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu ülempiir 3 432 eurot.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE); keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu;

kultuurikomisjonis – kutsekoolide korralduse hetkeseisu arutelu, kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Haridustöötajate Liidu ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad (ruum L241);

majanduskomisjonis – elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) arutelu huvigruppide esindajatega (ruum L332);

põhiseaduskomisjonis 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu: haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud Vabaerakonna ja rahandusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (390 OE), kutsutud Reformierakonna esindaja;

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” eelnõu (389 OE); väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung – Eesti kaitsetööstusettevõtete Defendec, Skeleton ja Threod Systems külastus;

sotsiaalkomisjonis – 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu lõppu: Riigikogu otsuse „Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (394 OE); Eesti Kodanikuühiskonna Arengu kontseptsiooni aruteluks esitatud ettepanekute arutelu;

õiguskomisjonis kell 13: karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (385 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE); kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 ettekandega tutvumine, kutsutud Urmas Reinsalu; kell 13.40: Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940, kutsutud Tallinna Ülikooli ajaloodoktor ja Eesti Demograafia Keskuse juhtivteadur Jaak Valge ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadur Art Johanson, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 10.15 – Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas tutvustab Riigikogu tööd Kristiine lasteaia lastele ja õpetajatele.

Välislähetused

5. – 7. märts
Riigikogu liige Tiina Kangro osaleb Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide ümarlaual „Tööjõu liikumine ja julgeolek: meie ühised mured“ Londonis.

5. – 9. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee ning monitooringukomitee istungil Pariisis, Prantsusmaal.

7. – 8. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling osalevad Vabariigi Presidendi riigivisiidil Soome.

7. – 8. märts
ENPA Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA monitooringukomitee istungil Pariisis, Prantsusmaal.

7. – 9. märts
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb Iisraeli parlamendi kutsel rahvusvahelisel konverentsil „Diasporas 2017“ Jeruusalemmas, Iisraelis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside