Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (109 SE) sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks.

Eelnõuga muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks. Keskkonnatasude kehtestamise eesmärk on suunata ettevõtjaid keskkonnale tekitatud kahjusid vähendama ning paiskama keskkonda vähem saasteaineid. Elusorganismide kasvatamiseks toitainete saasteainetena keskkonda viimisel on aga keskkonnahäiring minimaalne, sest toitaineid viiakse keskkonda koguses, mis elusorganismide poolt eeldatavalt elutegevuse käigus maksimaalselt ära kasutatakse.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (144 SE) täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.

Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.

Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub hetkel võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruaril 2018. aastal. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) näeb ette taastada aastaks 2022 lihtne maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aasta jooksul. Residendist füüsilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (154 SE) taastatakse tulumaksuseaduses abikaasadel võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Seletuskirjas märgitakse, et enne astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist on Eesti maksuõiguses läbi aegade kehtinud põhimõte, et abikaasad saavad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Sisuliselt tähendab see, et ühises tuludeklaratsioonis kõik tulud ja mahaarvamised liidetakse. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskonnakomisjoni videoistungil – Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu;

kultuurikomisjoni videoistungil – kutsehariduse kriisiõppetundidest ja tulevikusuundadest, kutsutud Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ja kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko;

majanduskomisjoni videoistungil – kollektiivsest pöördumisest „Ilutulestik ilma ohvriteta“, kutsutud Erakonna Eestimaa Rohelised, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Pürotehnikute Liidu esindajad; kohtumine Maksu- ja Tolliameti peadirektori Valdur Laidiga;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE), kutsutud algataja esindaja; Sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich ja Rahandusministeeriumi esindaja; pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise eelnõu (172 SE), kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja-Euroopa esinduse esindaja; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE), kutsutud Riigikogu liige Jüri Jaanson ja Riigikogu Kantselei esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – valdkondade kriismeetmetest; eelarvenõukogu arvamusest eelarve eesmärkide täitmise kohta;

riigikaitsekomisjonis – 15. aprillil toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; sidevõrkude toimepidevusest ja taristu ristkasutusest ning riigiside kontseptsioonist, kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseväe, Riigi Infokommunikatsiooni SA esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse, ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja huvigruppide esindajad;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet);

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13: Riigikontrolli ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 17 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad assamblee presiidiumi videokohtumisel.

Kell 18 – Arenguseire Keskuse veebiseminar „Maailma digitaalsed tulevikud”.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected] 
päringud [email protected]