Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.

Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste kohaselt ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrasid. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.

Eelnõu näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027. Tasumäärade iga-aastase tõusu puhul lähtutakse saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.

Samuti tõstetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Uue tasuliigina lisatakse keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist. Lisaks tõusevad eelnõuga kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.

Teiseks lugemiseks eelnõusse tehtud muudatustega sätestatakse tööstusheite seaduses tähtaegse keskkonnakompleksloa andmise võimalus, samuti lisatakse põlevkivi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele tonni kohta veel 0,35 eurot. Ettepaneku eesmärk on suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ning elukeskkonna parandamiseks.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 202 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.

Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Kokkuhoiu eesmärgil tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab eelnõu looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.

Teiste muudatuste seas annab eelnõu võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse eelnõuga nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 24. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 205 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad mänguasjade ohutuse määruse kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu ülevaade 2022. aasta tegevusest, kutsutud ERRi nõukogu esindajad; ERRi uue telekompleksi ehitamise ettevalmistamine, kutsutud ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann ja juhatuse esimees Erik Roose;

maaelukomisjonis – kohtumine valitsuse eriesindajaga Ida-Virumaal Jaanus Purgaga; kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE); Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;

majanduskomisjonis – Riigikontrolli auditiaruanded „Eesti elektrisüsteemi valikud“ ja „Elektriga varustamise kindlus Eestis“, kutsutud Riigikontrolli ja Kliimaministeeriumi esindajad; koostöö Riigikontrolliga, kutsutud Riigikontrolli esindajad; arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi vahelise majanduspartnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamine, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kollektiivne pöördumine „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“; tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Mereväe arengud, kutsutud Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska (Miinisadam);

õiguskomisjonis – karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Kagu-Eesti toetusrühma liige Anti Allas kohtuvad Võrumaa omavalitsuste esindajatega.

Kell 12 – õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets kohtub Moldova delegatsiooniga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 14 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Võrumaa käsitöönäituse (Riigikogu hoone vestibüül).

Välislähetused

27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–6. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–7. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Jüri Ratas (2.–6. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

3.–5. detsember
Eesti-Iirimaa parlamendirühma liige Andres Sutt osaleb kohtumistel Dublinis Iirimaal.

4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.

5.–6. detsember
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb palvushommikusöögil Euroopa Parlamendis Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]