Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.

Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on Euroopa Liidus üle 45 miljoni kasutaja. Sellised platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.

Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.

Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) võimaldab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.

Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse kasutusele tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse mitu muudatust, mis puudutavad ennekõike tubakatoodetega seotud riigilõive. Samuti viidi eelnõusse sisse muudatus, mille järgi saavad hambaarstid sama moodi kui arstid osaleda koos erihambaarstiga eriarstiabi osutamisel vastavalt oma pädevusele ja kogemusele.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (416 SE) fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Muudatuse eesmärk on suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.

Kuigi vanaduspensionäride maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu järgi enam koos keskmise vanaduspensioniga, jääb see seletuskirja kohaselt siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus. Edaspidi saab pensioniealiste maksuvaba tulu tõsta samuti nagu üldist maksuvaba tulu eraldi otsusega.

Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne või kõrgem kui Eesti keskmine pension. Tänavu 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensioni ligi 149 400 inimest ehk 48% kõigist pensionäridest.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja seitse teenust: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.

Kui praegu loetakse elutähtsa teenuse osutajaks vee- ja kaugkütteettevõtjad ning teede korrashoidjaid, kes osutavad teenust vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsuses, siis edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajateks kõik vastavad ettevõtjad, olenemata omavalitsuse elanike arvust. Elutähtsate teenuste arv kasvab eelnõuga 14-lt 21 ning teenust pakkuvate ettevõtete arv 107-lt 422ni. Elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste arv tõuseb 36-lt 83-le ning nende hulka hakkavad veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamiseks kuuluma kõik kohalikud omavalitsused.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.

Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ eelnõuga (446 OE) tehakse ettepanek nimetada Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Anti Allas teatas 26. veebruaril ametist tagasiastumisest.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ eelnõuga (445 OE) tehakse ettepanek nimetada Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Rene Kokk. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et senine Eesti Panga nõukogu liige Jaak Valge teatas 5. veebruaril ametist tagasiastumisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel istungil – riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonnajuht Reelika Runnel, energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets, Rohetiiger AS erasektori suuna juht Andres Veske, TalTechi Tulevikuenergeetika keskuse arendusjuht Einari Kisel, Fermi Energia AS juhatuse esimees Kalev Kallemets, Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, Eesti Taastuvenergia Koda juhataja Mihkel Annus, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergeetika ekspert Ingrid Nielsen, Estonian Cell AS, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing juhataja Siim Umbleja, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Tulundusühistu Energiaühistu tegevjuht Joosep Veerme, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne  (Jaan Tõnissoni nõupidamisruum ja videosild);

kultuurikomisjonis – keeleseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tööplaanist, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas;

maaelukomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil.“ (L332);

põhiseaduskomisjonis – kell 14: Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu (412 SE), kutsutud algataja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja, Justiitsministeeriumi esindaja, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 201971937, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; (konverentsisaal); istungi avalik osa kell 15.15: Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE), kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kask ja endine huvikaitse spetsialist Hans-Kristjan Raid; istung on avalik, toimub veebiülekanne (konverentsisaal ja videosild).

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu (440 OE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE);

sotsiaalkomisjonis – õiguskantsleri kirjast „Toimetulekutoetuse maksmise tingimused“, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad praktikadirektiivi ning praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku nõukogu soovituse eelnõude kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; represseeritute tervisetoetusest, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Murtud Rukkilille Ühingu esindaja; ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (tervishoiuvaru) eelnõu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad (ruum L-333);

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.15: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevuse prioriteetidest ning Eesti äridiplomaatia eesmärkidest, kutsutud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Riigikogu avalduse „Demokraatia kriisist Gruusias“ eelnõu (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Tallinn).

Sündmus

Kell 7 – Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonia Eesti lipu päeva puhul. Tseremoonial peavad kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängib Tallinna Politseiorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid. Lipupäevaga tähistatakse 140 aasta möödumist sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl (Kuberneri aed, Toompea).

Kell 14–19 on huvilistel võimalus külastada Pika Hermanni torni.

Välislähetused

4.–7. juuni
Maaelukomisjoni liige Andrus Seeme osaleb Euroopa LEADER konverentsil LINC 2024 Cluj-Napocas ning Beliș Rumeenias.

4.–8. juuni
Riigikogu liige Peeter Tali osaleb Strateegilise Kommunikatsiooni konverentsil ning kohtub NATO ja Läti Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni juhtide, samuti Eesti suursaadikuga Lätis Eerik Marmeiga Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]