Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 30. aprilliks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Seletuskirja kohaselt pole trahviühiku suurust muudetud üle 20 aasta.
Trahvi suuruse arvutamine muutub eelnõu kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb eelnõuga 1200 eurolt 2400 eurole.
Samas luuakse eelnõuga erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb arvestada poolega sellest rahatrahvimäärast, mis on ette nähtud täiskasvanuile. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.
Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse eelnõuga võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Eelnõuga muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.
Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45 ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70 ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (416 SE) fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.
Kuigi vanaduspensionäride maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu kohaselt enam koos keskmise vanaduspensioniga, jääb see seletuskirja kohaselt siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus. Edaspidi saab pensioniealiste maksuvaba tulu tõsta samuti nagu üldist maksuvaba tulu eraldi otsusega.
Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne või kõrgem kui Eesti keskmine pension. Tänavu 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensioni ligi 149 400 inimest ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.
Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõuga (418 SE) kehtestatakse Eestis alates 2026. aastast magusa joogi maks, mille eesmärk on vähendada magusates jookides nii suhkru kui ka magusainete kasutamist. Uue maksuga soovitakse suunata inimesi tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineteta jooke.
Eelnõu kohaselt sõltuvad maksumäära astmed toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu kohaselt maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet.
Kui magusa joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, on maksumäär liitri kohta 0,15 eurot, ning kui suhkrusisaldus on üle kaheksa grammi, siis liitri kohta 0,45 eurot. Joogile, mis sisaldab ainult magusainet või nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla viie grammi 100 milliliitris, kohaldatakse magusaine kogusest olenemata maksumäära 0,15 eurot.
Jooke maksustatakse eelnõu kohaselt nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ning maksu maksab joogi importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega magusainet, piimatooted ja piima asemel tarbitavad taimsed joogid, aga ka näiteks alkohol, ravimid ja toidulisandid ning müügikohas kohapeal valmistatud joogid, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kollektiivne pöördumine „Jah Saesaare paisjärve säilimisele Taevaskojas“, kutsutud huvigruppide esindajad (ruum L333);
kultuurikomisjonis – e-riigieksamite korraldus, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Haridus- ja Noorteameti, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad; alusharidusseaduse eelnõu (419 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister;
maaelukomisjonis – põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse konkurentsivõime ning hinnad, kutsutud Eesti Panga esindaja;
majanduskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb läbirääkimisi intellektuaalomandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Patendiameti esindajad;
põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanek viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ja riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), kutsutud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;
rahanduskomisjonis – euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE); riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE); õiguskantsleri ettepanek viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ja riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise;
riigikaitsekomisjonis – muutused kriisidega seotud õigusruumis, kutsutud riigisekretär Taimar Peterkop;
sotsiaalkomisjonis – õiguskantsleri kiri „Toimetulekutoetuse maksmise tingimused“, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
väliskomisjonis – sanktsioonipoliitika ülevaade, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Vene Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi“ eelnõu (395 OE).
Sündmused
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Põhja-Korea inimõiguslastega.
Kell 12 – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsioon kohtub Voyager Space kosmosejaamade direktori Jeffrey Manberiga (A. Rei nõupidamisruum).
Kell 15 – Riigikogu liikmed Kadri Tali ja Tanel Tein osalevad Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Annetuskultuuri tulevik Eestis: kas annetustega annab täita riigieelarve auke?“, info ja registreerimine keskuse veebilehel.
Välislähetus
27.–30. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee visiidil Soome.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]