Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.

Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende loamenetluste nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, kuid samas kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem. Hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse. Lisaks võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamist.

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) lihtsustab postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui ka postiteenuse osutajate jaoks ning tõhustab keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.

Eelnõuga täpsustakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda ning nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva korra kohaselt tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul avab ja sulgeb postisaadetise postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse postiseaduse alusel protokoll olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte. Tolliseaduse muudatuse järel säilib tollil protokolli koostamise kohustus vaid seaduserikkumise tuvastamise puhul.

Muudatuse tulemusel hoitakse kokku nii tolli kui ka postiteenuse pakkuja aega ning selle ressursi saab suunata järelevalve tõhustamisse, et Eestisse jõuaks võimalikult vähe keelatud kaupa, näiteks tubakatooteid, psühhotroopseid aineid ja võltsitud ravimeid. Kuna tollikontroll toimub kiiremini, saab tellija kauba ka kiiremini kätte.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus (416 SE) fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.

Kuigi vanaduspensionäride maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu järgi enam koos keskmise vanaduspensioniga, jääb see seletuskirja kohaselt siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus. Edaspidi saab pensioniealiste maksuvaba tulu tõsta samuti nagu üldist maksuvaba tulu eraldi otsusega.

Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne või kõrgem kui Eesti keskmine pension. Tänavu 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensioni ligi 149 400 inimest ehk 48% kõigist pensionäridest.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud ja nad saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi ära ootama eelarvete tegemisel riigipoolse rahastamise, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

Eelnõuga kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5–1000 eurot, mis tähendab, et maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le maa maksustamishinnast.

  1. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10–100%. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike. 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16%-le SKP-st. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes.

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärgiks on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.

Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist. Praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust (KOV) abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.

Eelnõus nimetatakse spetsialistid (näiteks õpetajad, treenerid, arstid), kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOV-i lastekaitsetöötajat teavitada. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat, täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ning kindlustada peres kasvavate laste heaolu.

Eelnõuga luuakse võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu tervisevaldkonnast KOV-ile varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge ja kelle andmed on kantud tervise infosüsteemi. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib KOV-il ja SKA-l kohustus proaktiivselt peresid aidata ning toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. 

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu kohalikule omavalitsusele varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge. Esialgse kokkuleppe kohaselt on need terviseseisundid mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Lapsest info saamisel tekib kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda, ilma et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100.

Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE) võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.

Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), kutsutud Kliimaministeeriumi, TalTechi, Tartu Ülikooli, Inseneribüroo Steiger, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise, Lüganuse ja Viru-Nigula valla ning Fermi Energia AS-i esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (J. Tõnissoni nõupidamisruum ja videosild);

kultuurikomisjonis – Eesti kutseõpetajate ebavõrdne kohtlemine, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (409 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

maaelukomisjoni väljasõiduistungil – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti külastus (Tartu);

majanduskomisjonis – konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Konkurentsiameti esindajad; liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) (Riigikogu konverentsisaal);

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanek viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja Justiitsministeeriumi esindaja; õiguskantsleri ettepanek viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE); pöördumine pühade ja tähtpäevade seaduse ja Eesti lipu seaduse muutmiseks;

rahanduskomisjonis – magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE); mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);

riigikaitsekomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Kaitseväe luurekeskuse, Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti ülevaade julgeolekuolukorrast;

sotsiaalkomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – Eesti seisukohad 30. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; arengud Gruusias; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos“ eelnõu (396 OE);

õiguskomisjonis – krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE); turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 12 – Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu ühisseminar „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“, info ja registreerimine keskuse veebilehel.

Välislähetused

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

26.–28. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma kohtumisel Greifswaldis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside