Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Jätkub möödunud nädala neljapäevasel Riigikogu täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) esimese lugemise arutelu.

Eelnõu näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) näeb ette vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Looduskaitseseaduse muutmisega soovitakse luua uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark –  Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ning see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on täna juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine – vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Nimetatud saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele. Göteborgi protokollil on 27 osalist. Muudatused on heaks kiitnud 10 protokolliosalist.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta – COM(2018) 340, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ kohta – COM(2018) 330, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis piirkondlikust töökoha loomise toetusest Kagu-Eestisse ja Ida-Virumaale, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; ettepanekud Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani koostamiseks/täiendamiseks;

majanduskomisjonis kohtumine AS Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Piret Mürk-Dubout’ga;

põhiseaduskomisjonis – kell 13.15: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks“ muutmine“ eelnõu (688 OE), kutsutud esitaja esindaja; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu; ELAKile arvamuse andmine Eesti seisukohtade kohta, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset puudutava eelnõu suhtes, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – ülevaade 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust; ülevaade Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõust;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe küberväejuhatuse tegevusest, kutsutud Kaitseväe esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – ülevaade 5. oktoobril Innsbruckis toimuvast Euroopa Liidu kaubandusministrite mitteametlikust kohtumisest, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; ülevaade Balti õhuturbest ja strateegilisest kommunikatsioonist, kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigikantselei esindajad.

Sündmused

Kell 8.30 – Eesti-Soome parlamendirühm kohtub Soome suursaadiku Timo Kantolaga (Soome saatkond).

Kell 10.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Tema Pühaduse paavst Franciscuse ametlikust tervitustseremooniast (Vabariigi Presidendi Kantselei, A. Weizenbergi 39).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb kohtumisel Tema Pühaduse paavst Franciscusega (Presidendi roosiaed).

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja komisjoni liikmed kohtuvad Prantsuse Riikliku Avaliku Halduse Kõrgkooli (ENA) delegatsiooniga.

Kell 12.45 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome suursaadiku Timo Kantolaga.

Kell 16.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Riigikogu liikmed osalevad Tema Pühaduse paavst Franciscuse pühitsetud missal (Vabaduse väljak).

Välislähetused

24. – 25. september
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet ja Riigikogu liige Raivo Aeg osalevad Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside