Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).

Eelnõu tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Keskkonnakomisjon esitas teise lugemise käigus eelnõule kuus muudatusettepanekut. Viis muudatusettepanekut on normitehnilist laadi. Üks muudatusettepanek on vormistatud Maaeluministeeriumi ettepaneku alusel. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga sätestataksegi seaduse tasemel piirang just sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel, sest püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline see, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel või mitte, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) näeb ette Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulasseisundi saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.

Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või kui välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon reageerida olukordadele, kus välismaalase poolt toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt siiski eriti raske.

Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Andres Herkeli, Kalle Pallingu, Johannes Kerti, Artur Talviku, Lauri Luige, Maris Lauri, Ain Lutsepa, Kristen Michali, Ants Laaneotsa, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Urmas Kruuse, Laine Randjärve, Remo Holsmeri, Heidy Purga, Andres Ammase, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Monika Haukanõmme, Jaak Madisoni, Igor Gräzini, Valdo Randpere, Yoko Alenderi, Meelis Mälbergi, Aivar Sõerdi ja Jüri Jaansoni esitatud Riigikogu avalduse „Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul“ eelnõu (516 AE). Avalduses kutsutakse kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi läbiviimisel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja teineteisest lugupidav asjaajamine.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.

Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (va seaduses toodud erandid – nt alaealised vanemad, piiratud teovõimega vanemad jne).

Surma registreerimine muutub eelnõuga alates 2018. aasta 1. juulist inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise

 Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE) sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda.

Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (484 SE) näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – arutelu linnujahi korraldamise teemal;

kultuurikomisjonis – erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE), kutsutud huvirühmade esindajad (ruum L241);

majanduskomisjonis – ülevaade platvormipõhist taksovedu reguleeriva seaduse jõustumise valmisolekust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 13.30: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE); 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser; makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (498 SE); 2017. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu (510 SE); Riigikogu otsuse „Hasartmängunõukogu koosseisu muutmine“ eelnõu algatamine;

riigikaitsekomisjonis – ülevaade NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse tegevusest, kutsutud keskuse asedirektor kolonel Peeter Tali ning Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – väljasõiduistung Sotsiaalministeeriumi: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski;

väliskomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) ja 2017. aasta riigieelarve täitmine, kutsutud välisminister Sven Mikser; ülevaade Eesti Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistumisest ning 6. – 7. novembril Tallinnas toimuva plenaaristungi ettevalmistamisest, kutsutud EISC Eesti delegatsioonijuht Liisa Oviir.

Sündmused

Kell 10 – konverents „Aasta Põllumees 2017: EL ühise põllumajanduspoliitika arengusuunad“ ja aasta põllumehe pidulik väljakuulutamine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12.30 – väliskomisjon kohtub Eestisse akrediteeritud Moldova, Gruusia ja Ukraina suursaadikuga (ruum L251).

Kell 13.30 – Riigikogu juhatus kohtub Eesti Koostöö Kogu rahvaalgatusveebi meeskonnaga.

Kell 16 – seminar „Mida järeldada viimase aja tööturu-uuringutest?“ (Riigikogu Arenguseire Keskus).

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Välislähetused

19. – 28. oktoober
Väliskomisjoni liige Maire Aunaste osaleb MTÜ Mondo projekti Media4Development raames korraldataval õppereisil Accras Ghanas.

23. – 24. oktoober
Riigikogu liige Kalle Palling esineb digitaalse Eesti teemalise sõnavõtuga kongressil The European Legaltech Frankfurdis Saksamaal.

24. oktoober – 14. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Botswanas, Sambias, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside