Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (246 SE) eesmärk on parandada investeerimistingimusi Euroopa Liidu ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme.

Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

Nimetatud lepingule kirjutas Eesti alla 25. juunil 2019.

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam ning enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni.

Eelnõuga laiendatakse tingimusi, mille esinemisel võib kohtutäituri abi asendada kohtutäiturit. Ühtlasi antakse keskne roll riigi õigusabi infosüsteemi haldamisel ja arendamisel justiitsministeeriumile – muudatuste jõustumisel kehtestab infosüsteemi põhimääruse edaspidi justiitsminister.

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel.

Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub lihtsamaks, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE).

Eelnõuga täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.

Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).

Eelnõuga muudetakse kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemine selgemaks.  Muudatused puudutavad mitte külvamiseks, vaid muuks otstarbeks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ning kontrolli tegemine seaduses.

Seaduses nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist peab isik saama PRIA heakskiidu, esitama PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja selle üle on PRIAl kontrolli tegemise pädevus.

Praktika on näidanud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleb ELi õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks isiku PRIA poolne heakskiit ning selle kõrvaltingimuseks dokumentide esitamise kohustus 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE).

Eelnõu eesmärgiks on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga täpsustatakse eelkõige pensioni investeerimiskontoga seonduvat raha ja andmete liikumist. Põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Eelnõuga tehakse vajalikke parendusi eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Nii täpsustatakse näiteks pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis siin jällegi tehakse eelnõuga lihtsustus ja lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakse viisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Maaeluminister Arvo Aller tutvustab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – koostööplatvormist Rohetiiger, kutsutud Rohetiigri esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ kohta – COM(2020) 299, COM(2020) 301, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L332);

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seadus (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) (233 SE); Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE) (ruum L333);

maaelukomisjoni videoistungil – individuaalkvootide jaotamise põhimõtetest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Arenguseire Keskuse uuringust „COVID-19 kriisi mõju majandusele. Viiruskriisist väljumise stsenaariumid“, kutsutud Arenguseire Keskuse esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), kutsutud algataja ning Siseministeeriumi esindajad; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja algataja esindajad;

rahanduskomisjonis – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE), kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE); 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE); maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE); kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

riigikaitsekomisjonis – Riigikogu otsuste eelnõud Kaitseväe missioonide kohta (263 OE, 264 OE, 265 OE, 266 OE, 267 OE, 268 OE, 269 OE, 270 OE, 271 OE, 273 OE, 274 OE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – vähitõrjeplaanist, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Regionaalhaigla, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajad; psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE);

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias Riina Kaljurand ning Välisministeeriumi esindaja; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson;

õiguskomisjonis – tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; võlaõigusseaduse muutmise seadus (üürisuhted) eelnõu (232 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Advokatuuri ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), videosilla vahendusel kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]