Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (765 SE) näeb ette fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registrisse (FOKA) andmete kandmise. Eelnõu kohaselt on vaja tagada kõikide vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavate ELi vastavates määrustes nimetatud toodete, seadmete või süsteemide registreerimine FOKA registris, et kindlustada asjakohane riigipoolne ülevaade nende kohta. Andmete registris kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine. Seletuskirjas märgitakse, et muudatused F-gaaside FOKA registris registreerimise valdkonnas on seotud tänase olukorraga, kus mitte kõik F-gaase üle viie tonni süsinikoksiidi ekvivalenti sisaldavad seadmed ei ole FOKA registris registreeritud ning riigil puudub tegelik ülevaade olukorrast. Teema on seda olulisem, et Euroopa Komisjon on ette valmistamas F-gaase (sealhulgas väävelheksafluoriidi ehk SF6) puudutavate regulatsioonide karmistamist lähitulevikus ning puudulikust registrist tuleneva ebapiisava ülevaate korral pole riigil võimalik operatiivselt ja adekvaatselt reageerida.

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) väljatöötamine on ajendatud eesmärgist tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sh tagada õiglased maksusoodustused ja –vabastused ning soodustada kinnisvara käivet. Kuna maastikuobjektid muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel, siis  muutuvad katastris registreeritud andmed ebatäpseks. Seetõttu ei ole ka maaomanikele ega avalikkusele omandi tegelik ulatus alati teada. Kuna katastriandmed on aluseks ka maa maksustamisele, on ühetaolise ja õiglase maksustamise põhimõttega vastuolus, kui maaomanik tasub maamaksu maa-ala eest, mis looduslike muudatuste tulemusel on püsivalt vee all ja mille eest isik maksu tasuma ei peaks. Riiklikes registrites registreeritud andmed peavad kajastama tegelikku situatsiooni looduses. Eelnõuga kavandatakse omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Eelnõukohane seadus võimaldab senisest sujuvamat ja vähem bürokraatlikku omandi kasutamist ja käsutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ja reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ eelnõu (774 OE). Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga, samuti peab metsasektor olema majanduslikult konkurentsivõimeline ning metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja  kultuuriliste väärtustega. Arengukavas rõhutatakse, et metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Arengukava lisas on kirjas, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit. Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ eelnõu (616 OE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ eelnõu (774 OE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Erametsaliidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad;

maaelukomisjonis – kohtumine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uue juhiga, kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot;

majanduskomisjoni videoistungil – Arenguseire Keskuse 2022. aasta tegevusest, Arenguseire 2023. aasta tegevuskavast, kutsutud Arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar, nõukoja liikmed Annika Uudelepp, Tarmo Soomere, Mait Palts ja Tiit Land ning keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Uku Varblane;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (752 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Riigikohtu liikme kandidaat Margit Vutt; Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ eelnõu (769 OE), kutsutud presidendi esindaja ja riigikontrolör Janar Holm; presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine (45 UA), kutsutud presidendi esindaja; kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE);

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Eesti inimarengu aruandest 2023, kutsutud SA Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; ortodontiateenuse kättesaadavusest ja probleemidest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Ortodontide Seltsi esindajad; saatekirja nõudest androloogi vastuvõtule saamiseks, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Kõigile koroonasurmadele tuleb teha ekspertanalüüs“; kollektiivsest pöördumisest „Tugiisik töölepinguga tööle“;

väliskomisjonis – arengutest Iraanis, kutsutud Lähis-Ida ekspert Hille Hanso, Välisministeeriumi esindaja ning Eesti suursaadik Iraanis Annely Kolk;

õiguskomisjonis – kriminaalmenetluse seadustiku  muutmise eelnõu (684 SE); kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse revisjoni) eelnõu (367 SE).

Välislähetused

22.–24. jaanuar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu istungil Brüsselis Belgias.

23.–27. jaanuar
ENPA Eesti delegatsiooni esimees Eerik-Niiles Kross ja liige Indrek Saar osalevad ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]