Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikohtu liikme Peeter Roosma ametivanne.

Kolmandal lugemisel on kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (152 SE) võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon. Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet. Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE). Eelnõu võimaldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast. Eelnõu täiendab kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Lisatakse tööandja eluruumi mõiste ja selle kasutamise eest üüri määramise tingimused. Tööandja eluruumi andmise korrast eristatakse kaitseväelase majutamine teenistusülesannete täitmise või õppuse ajal. Tegevväelastele võimaldatakse ajutist majutamist kasarmus Kaitseväe territooriumil töötamise ajal, sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga. Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta. Eelnõu kohaselt võib tegevväelasele rakendada pikemaid tööpäevi rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, kui liitlasriigi relvajõududele osutatakse vastuvõtva riigi toetust.

Kuue riigikogu liikme algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE) kohaselt pikendatakse Eesti kodaniku passi ning välismaalase passi maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Eesmärk on vähendada passi väljastamisega seotud kulutusi ning toimingute tihedust.

Teisel lugemisel on neli eelnõu:

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE). Konventsiooni ratifitseerimisel muutub õiguslikult siduvaks rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamine kalalaevadel. Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga. Ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE). Konventsiooni ratifitseerimisega toetab Eesti merendussektoris inimväärsete töötingimuste loomist. Konventsioon tagab Eestile olulised järelevalvealased eelised. Samuti tekivad paremad võimalused tegeleda ebaausa konkurentsi vastase kaitsega. Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (164 SE) soovitakse tagada Eesti Advokatuuri efektiivne ja jätkusuutlik toimimine. Advokatuuriseadust on vaja muuta, kuna advokatuuri liikmeskonna kasvust tulenevalt on senised seaduse regulatsioonid ajale jalgu jäänud ega võimalda organisatsioonil vajaliku efektiivsusega tegutseda. Seaduse muudatuste jõustumisega väheneb Eesti Advokatuuri halduskoormus seoses hindamisvestluste korraldamisega. Eesti Advokatuuri üldkogul ei arutataks enam üksikküsimusi, kui seda ei taotle oluline osa liikmetest. Väheneb Eesti Advokatuuri kantselei halduskoormus seoses kutsekindlustuse kohta tõendi säilitamisega, liikmesuse peatamise aluse jätkuva kontrollimisega, advokaatidele teadete kätte toimetamisega. Sätestatakse üheselt mõistetavalt, et Eesti Advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õigus antakse isikutele, kes soovivad Eestis alaliselt tegutseda, ning advokatuuri liikmeks võetakse ka isikud, kelle elukoht on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad.

Esimesel lugemisel kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE). Eelnõu lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Nele Parresti Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (179 OE). Eelnõu näeb ette nimetada Nele Parrest Riigikohtu liikmeks alates 2. maist 2016.

Riigikaitsekomisjoni alatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE). Eelnõu kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteemi probleemid, kutsutud MTÜ Eesti Rehviliidu, MTÜ Rehviringluse, keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni, rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti esindajad (ruum L 241);

põhiseaduskomisjonis – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE), kutsutud siseminister Hanno Pevkur, sotsiaalministeeriumi esindaja; Õiguskantsleri 26.01.2016 kiri, mis puudutab riigi ja kohaliku omavalitsuse töötajate palkade avalikkust;

riigikaitsekomisjonis – väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Merivälja Kooli (kell 9) ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi (kell 12.10) Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel.

Kell 9.45 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab ühiskonnaõpetuse tunni Nõmme Gümnaasiumis (kell 9.45) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis (kell 10.40).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Gustav Adolfi Gümnaasiumi riigikaitseõppureid (Kuberneri aed).

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Viljandi maavanema Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamise vastuvõtul Sakala keskuses.

Kell 16.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Austraalia suursaadiku Gerald Bruce Thomsoniga.

Välislähetused

18. veebruar – 6. märts

Eesti – Kagu-Aasia parlamendirühma esimees Valdo Randpere kohtub Tai Kuningriigi parlamendiliikmetega ja Eesti aukonsuliga Tai Kuningriigis.

22. – 23. veebruar

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Balti kohtumisel EL globaalstrateegia teemal ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ühisistungil rahvusparlamentide väliskomisjonidega Brüsselis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside