Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse paragrahvi 34¹ täiendamise seaduse eelnõuga (480 SE) laiendatakse erivedude võimalusi raskeveokitele. Eelnõu järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Peale selle peavad autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Seletuskirjas märgitakse ka, et erivedu toimub tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla 100 km2 ja kus elas rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul vähemalt viis inimest. Lisaks antakse luba väikesaartel sõidutada inimesi veoauto kastis.

Riik toetab rahaliselt kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle territooriumil püsiasustusega väikesaarte nimekirja kuuluv saar asub, saare elanikele avalike teenuste osutamisel. Eelnõuga soovitakse muuta väikesaarte elanike toetamise süsteemi paindlikumaks ja muutuvatele oludele paremini vastavaks. Praegu saab püsiasustusega väikesaarte nimekirja muuta ainult seadusega. Eelnõuga muudetakse nimekirjas muudatuste tegemine lihtsamaks ja nimekirja ülevaatamine regulaarseks.

Esimene lugemine – 13 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu (524 SE) uuendab terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Arvestades vajalike muudatuste rohkust on välja töötatud uus seadus. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest, seda on arvestatud ka eelnõu ülesehituses. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Seletuskirjas märgitakse, et ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Maaparandussüsteemi omanikele ühistu asutamisprintsiibis muudatust ei toimunud. Ka ühistu kui eraõiguslik juriidiline isik asutatakse nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühise eesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016 seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ja püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu (509 SE) näeb ette anda võimalus suursaarte (Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa) kohalikele omavalitsustele korraldada parvlaeva-ning lennuliiklust. Seletuskirjas märgitakse, et haldusreformi tulemusena on omavalitsused suuremad ja võimekamad ning teavad kõige paremini kohalike elanike soove ning kuidas korraldada kohalike inimeste liikumisi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis” eelnõu (538 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (539 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast  alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (540 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018. kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (541 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (542 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (543 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (544 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (545 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (546 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Samuti pikendatakse eelnõuga alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (547 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (548 OE) näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2018 Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohta käiva Riigikohtu lahendi tutvustamine, erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE), kutsutud Haridus- ja teadusminister Mailis Reps;

maaelukomisjonis – väärtusliku põllumajandusmaa kaitse, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; veeseadusest tulenevad sõnniku laotamise nõuded, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad (ruum L332);

rahanduskomisjonis – sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE); Eesti ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise eelnõu; kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE);

riigikaitsekomisjonis – reservis olevate isikute vabastamine Kaitseväe õppekogunemistest; NATO sõjalise juhtimisstruktuuri reformist, kutsutud NATO ekspertgrupi liige kindralmajor reservis Neeme Väli;

sotsiaalkomisjonis – sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE); tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kell 15: ülevaade 24. novembril Brüsselis toimuvast idapartnerluse tippkohtumisest, ülevaade 29. – 30. novembril Abidjanis Côte d’Ivoire’is (Elevandiluurannikul) toimuvast Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu 5. tippkohtumisest, kutsutud peaminister Jüri Ratas;

õiguskomisjonis – kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, ASi Lindorff Eesti, Krediidihaldusettevõtete Liidu, Julianus Inkasso, Krediidihaldusettevõtete Liidu, Eesti Pangaliidu ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.

Sündmused

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Põlva Kooli 9. klasside õpilastega.

Kell 18 – Eesti-Hiina parlamendirühm kohtub Hiina suursaadiku Qu Zhega.

Välislähetused

21. – 22. november
Õiguskomisjoni liige Liisa Oviir osaleb ettekandega Euroopa Parlamendi parlamentidevahelise naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni istungil „The Istanbul Convention: combating violence against women at national and EU level“ Brüsselis Belgias.

21. – 23. november
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad V Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil Brüsselis Belgias.

21. – 24. november
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb poliitilise kommunikatsiooni konverentsil „Political Communication in Times of Crisis: New Challenges, Trends & Possibilities“ Zürichis Šveitsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside