Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE) kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine. Eelnõu kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta algust. Praegu saab tagasipöörduja toetust 36 inimest.

Eelnõuga nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praegu on Eestis veidi üle 1400 inimese, kellele makstakse erinevaid hüvitisi eri kontodele. Samuti näeb eelnõu ette, et kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist arvelduskontole, ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionide, posti teel kojukannet. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE) muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.

Eelnõu kohaselt on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Töötamise varasemal lõppemisel luuakse eelnõuga toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.

Samuti nähakse eelnõuga ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.

Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud lähtetoetuse abil tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole ükski apteeker seni lähtetoetust saanud.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE), mis annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu.

Muudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt õiguskantsleri ja lapsevanemate tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitise maksmisel. Praegu võtab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt.

Eelnõuga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.

Kuna haigushüvitise arvestuse muutmine nõuab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust, siis jõustuvad muudatused eelnõu kohaselt järgmise aasta 1. juulil.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – jäätmereformist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad metsapaljundusmaterjali tootmise ja turustamise määruse kohta – COM(2023) 415, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjonis – õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE), kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE), koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – Põllumajandus- ja Toiduameti taotluste ja väärtegude menetlemise protsessist, kutsutud Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni ning Põllumajandus- ja Toiduameti esindajad;

majanduskomisjonis – Elroni tööst, kutsutud AS Eesti Liinirongid (Elron) juhatuse esimees Lauri Betlem; arvamuse andmine väliskomisjonile Euroopa Liidu ja Tšiili vahelise kaubanduse vahelepingu läbirääkimiste lõpetamise ja allkirjastamise kohta COM(2023) 434, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu valimise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE); Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE); kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE); Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega äriühingu Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (307 OE), Riigikogu otsuse ,,Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE); kollektiivsest pöördumisest „Ei, Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmisele!“, Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepanekust kaaluda Riigikogu Kodu- ja Töökorra Seaduse § 1522 lõike 3 muutmist;

rahanduskomisjonis – 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE); riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE); riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (304 SE); Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (309 OE);

riigikaitsekomisjonis – kohtumine riigikaitse kõrgeima juhi, president Alar Karisega (Vabariigi Presidendi Kantseleis);

sotsiaalkomisjonis – esmatasandi arstiabi korraldus ja kättesaadavus, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Ravimiameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi ja Eesti Haiglate Liidu esindajad (August Rei nõupidamisruumis);

väliskomisjonis – kell 14.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet);

õiguskomisjonis – kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (320 SE), kutsutud EKRE fraktsiooni ja Justiitsministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE), Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta siseministeeriumi valitsemisalas“ eelnõu (275 OE), Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks“ eelnõu (280 OE), kutsutud EKRE fraktsiooni esindajad.

Sündmus

Kell 8.30–17 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab koos töövarjudega Mustamäe Riigigümnaasiumi, Mustamäe linnaosa valitsust, Ragn-Sells AS-i ja Keskkonnaametit.

Välislähetused

17.–21. november
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ja liige Heljo Pikhof osalevad OSCE PA sügiskohtumisel Jerevanis Armeenias.

18.–26. november
Majanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb tuumaenergia õppereisil Tokyos Jaapanis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]