Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 21. aprilliks
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE) kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.
Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Seejuures jäävad Natura 200 aladega seotud hindamised kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata Keskkonnaametit.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.
Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Esimene lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (860 SE) muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid.
Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust – näiteks eluaseme hooldus- ja remonditeenused ning lapsehoiuteenus – ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Eelnõu lõpetab olukorra, kus tavalisest inimesest tehakse ühe väikese teenuse ostmisel sisuliselt raamatupidaja ja tööandja.
Eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu kohustus inimestevahelistelt teenustelt läheb teenuse saajalt üle teenuse osutajale. See suurendab maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine. Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine. Eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keskasutus, kellele edastatakse teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Eelnõu näeb ette, et eluasemelaenu ühest pangast teise üle viimisel ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. See teeb eluasemelaenu refinantseerimise hõlpsamaks ja soodsamaks, kuna kaob ka notaritasu. Lisaks saab vajalikud kokkulepped edaspidi sõlmida digitaalselt. Kui refinantseerimine on lihtsam, soodustab see konkurentsi, kuivõrd motiveerib panku paremaid tingimusi pakkuma. See annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen. Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Seejuures jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE) eesmärk on võtta üle ELi direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu. Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Tiit Maran ning Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), kutsutud Kultuuriminister Heidy Purga; majanduskomisjonile arvamuse andmine riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu (788 SE) kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE), kutsutud Riigikogu liige Valdo Randpere, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Rail Balticu ehitus tuleb peatada, et säästa Eesti loodust ja vältida uusi maksutõuse“, kutsutud pöördumise algatajate esindajad, Kliimaministeeriumi esindajad; Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja Elering ASi esindajad (ruum L333);
põhiseaduskomisjonis – kell 15: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), kutsutud Eesti Inimõiguste Keskuse esindaja, Eesti Pagulasabi esindaja, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajad, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti esindajad; haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (866 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (L332);
rahanduskomisjonis – väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE) kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; Riigikontrolli 2025. aasta eelarve täitmisest ja jääkidest ning eelarveprotsessist, kutsutud riigikontrolör Janar Holm; rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 UA);
riigikaitsekomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Eesti muutmise vastu tuumasihtmärgiks ja välisminister Margus Tsahkna tagasiastumise nõue“, kutsutud pöördumise esitajate esindaja; riigikaitsekomisjoni algatava olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
sotsiaalkomisjonis – Eesti vähitõrje hetkeseisust ja arenguperspektiividest, kutsutud Eesti Vähiliidu, Sotsiaalministeeriumi ja Estscan esindajad;
õiguskomisjonis – võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE); õiguspoliitika põhialused ja kriminaalpoliitika põhialused ettekannetest, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Sündmused
Kell 9 – NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson võtab vastu Eestis visiidil viibiva NATO PA delegatsiooni.
Kell 13 – majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liikmed Urve Tiidus ning Mario Kadastik kohtuvad Flandria parlamendi delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruumis).
Kell 14 – Eesti-Belgia parlamendirühm kohtub Flandria parlamendi delegatsiooniga (Kalevipoja saal).
Kell 15 – sotsiaalkomisjon kohtub Flandria parlamendi delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruumis).
Kell 16 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa Senati Prantsuse–Balti parlamendirühma esimehe Édouard Courtialiga ja delegatsiooniga.
Välislähetus
19.–23. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali (21.–23.04) ning liikmed Eerik-Niiles Kross ja Aleksei Jevgrafov (19.–22.04) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
20.–22. aprill
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb üritusel „Day of Progressive Economic Policy in Berlin 2026“ Berliinis Saksamaal.
21.-22. aprill
Riigikogu liige Ester Karuse osaleb naispoliitikute võrgustiku Women Political Leaders korraldatavatel üritusel „Sanna Marin in Conversation“ ja „Europe Secure: values, strategy, investment“ Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
