Kell 10 – täiskogu istung

Jätkub Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Andres Herkeli, Artur Talviku, Krista Aru ja Monika Haukanõmme algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga soovitakse muuta Riigikogu valimisringkondade moodustamise üldprintsiipi, mille järgi mandaate ringkondades ei jagata mitte vähem kui 8 ja mitte rohkem kui 13. Algatajad soovivad, et valimisringkonnad võiks moodustada Riigikantselei, kuulates ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse, mitte hiljem kui nädal pärast valimiste väljakuulutamist.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Transpordi arengukava 2014–2020“ muutmine“ eelnõuga (573 OE) muudetakse riigi osalust ASis Tallinna Sadam.

Riigikogus kinnitatud arengukava kohaselt säilitab riik 100-protsendilise osaluse ASis Tallinna Sadam. Selleks, et oleks võimalik viia ASi Tallinna Sadam vähemusosalusebörsile, sõnastatakse arengukavas, et riik säilitab ASis Tallinna Sadam enamusosaluse. Seega jääb riigi omandisse vähemalt 2/3 ASi Tallinna Sadam aktsiatest.

Eelnõuga luuakse võimalused ASi Tallinna Sadama aktsiate avalikuks noteerimiseks.

ASi Tallinna Sadam kuni 1/3 aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Täpsem aktsiate noteerimise protsent võib jääda vahemikku 28–33 protsenti. See selgub siis, kui emissiooni struktuur on välja töötatud. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta I poolaasta lõpuks.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra.

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE).

Kokkuleppe alusel saab Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse majutada Eesti riigi järjepidevuse tagamiseks olulised andmed ja kriitilised andmekogud, mis suurendab Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja andmete majutamise kvaliteeti.

Seletuskirjas märgitakse, et andmete ja infosüsteemide majutamisel on valitud partneriks Luksemburg, kus on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused, mis on sertifitseeritud Tier 4 tasemel. Selliseid Eestis ei leidu. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust. Lisaks on Luksemburg digitaalselt arenenud infoühiskond, kellega on tulemuslik teha digitaalsete teenuste vallas koostööd ning samuti on Luksemburgil olemas väga head andmesideühendused.

„Andmesaatkond“ on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärgiks oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.

Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Nimetatud kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla 20. juunil 2017 Luxembourgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (581 SE) soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Nüüd on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (562 SE) kehtestatakse kriminaalseadustikus regulatsioon olukordadeks, kus kannatanud kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Taolisel juhul võib selle esitada riigi nimel prokuratuur. See tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – Riigikantselei kõrghariduse ja teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühma tegevusest, kutsutud Riigikantselei ja rakkerühma esindaja;

maaelukomisjoni väljasõiduistung – kell 13.45: ülevaade Maa-ameti aktuaalsetest teemadest, kutsutud Maa-ameti esindajad (Mustamäe tee 51);

majanduskomisjonis – vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; GEM ettevõtlikkuse uuringu tutvustus, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov;

rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistung – ametiühingute pöördumine Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa raha kasutamise kohta, ülevaade Eesti Haigekassa ning Eesti Töötukassa tegevusest, kutsutud pöördumise esitajate, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.40: kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (447 SE); informatsioon julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjonis – Eesti seisukohad 27. veebruaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (kaubandus) mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 26. veebruari istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; ülevaade 4. märtsil toimuvatest Itaalia parlamendi valimistest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; informatsioon väliskomisjoni tellitud uuringust „Eesti välisteenistuse tugevdamine“;

õiguskomisjonis – kell 13: ülevaade Interpoli tegevusest, kutsutud Siseministeeriumi ja Europoli haldusnõukogu esindajad.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Tallinna Linnupesa Lasteaia Eesti Vabariigi juubeliaktusest (Lagle puiestee 3).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kõneleb Eesti Vabariik 100 kontsertaktusel Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis (Keskuse 18).

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur osaleb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikul rivistusel (Sisekaitseakadeemia, Kase 61).

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Ilkka Taipale raamatu „100 Soome innovatsiooni“ pidulikul kinkimise tseremoonial (Soome saatkond, Kohtu 4).

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub uue Poola suursaadiku Grzegorz Kozłowskiga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Kell 19.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa suursaadiku Claudia Delmas-Schereriga.

Välislähetused

18. – 20. veebruar
Rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer ja liige Aivar Sõerd ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling osalevad Euroopa Parlamentaarsel nädalal ja selle raames läbiviidaval Euroopa Semestri ning Parlamentidevahelisel Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.

19. – 20. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA kaitse-, majandus- ja poliitikakomitee istungil Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]