Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 20. maiks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõuga (633 SE) parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Muudatuste kaudu saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele. See omakorda aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.
Eelnõuga muudetakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, mis sätestab eelkõige pankade suhtes rakendatavaid kriisiennetus- ja lahendusmeetmeid ja reguleerib, millised pangad finantskriisi olukorras saneeritakse ja millised likvideeritakse. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama üpris koormavat kriisplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid,
Tulenevalt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt avaldatud ettepanekutest, muudetakse eelnõuga eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korda paindlikumaks. Muudatuste tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel, mis välistab vajaduse tellida kinnisvarabüroolt kinnisvaraakt ning aitab tarbijal hoida sõltuvalt kinnisvara liigist kokku kuni 500 eurot.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur sekkuda selliste tehingute läbiviimisesse.
Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) eesmärgiks on lubada makse- ja e-raha asutused ligipääsu välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundi jooksul ning see toimib 24/7.
Praegu pakuvad sellist teenust ainult pangad, kuna ainult neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Muud makseasutused ja e-raha asutused on sellest võimalusest seni kõrvale jäänud, mistõttu neil pole olnud võimalik samaväärseid teenuseid pakkuda.
Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. See võib tuua kaasa uusi ja innovaatilisi makselahendusi ning muudab maksete tegemise kiiremaks ja mugavamaks nii kodu- kui ka välismaal.
Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) parendatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üheks olulisemaks muudatuseks on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.
Selleks, et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, millised andmed kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Lisaks ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.
Ühtlasi võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uus vastav direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Sellega seoses täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RABi järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, sealhulgas FATFi ja Euroopa Nõukogu MONEYVALi hinnangutega.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE) eesmärk on vältida tulumaksude topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta. Kuigi leping tugineb OECD mudellepingule, on see kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja sellele kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.
Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni 5% dividendi brutosummast, intressitulu puhul on see piir 7,5%, kuid teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni 5% tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5% muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kas vabastus- või tasaarvestusmeetodit, sõltuvalt tulu liigist. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) kohaselt kaotatakse algselt kuni 2028. aastani kavandatud julgeolekumaks, sealhulgas nii ettevõtte kasumimaks kui füüsiliste isikute maksustamine alates esimesest eurost.
Muudatus lähtub eesmärgist tagada riigi kaitsekulude rahastamiseks stabiilne, milleks tõstetakse kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks alates 2026. aastast üldist tulumaksumäära 24 protsendini ja ettevõtlustulu maksumäära 22 protsendini. Jõusse jääb käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendini, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatusel on positiivne mõju ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2-protsendise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliameti arendusi mitmetes teenustes. IT-arenduste kulud oleks MTAs olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal, mis nüüd ära langevad. Julgeolekumaksu kehtestamine eeldas ka Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mille järele vajadus langeb muudatuste tulemusena ära.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE), kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Kliimaministeeriumi esindajad; tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva ja tegevjuht Kaie Tanner ning Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esindajad;
majanduskomisjonis – Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassialternatiivide esmastest võrdlustulemused, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
põhiseaduskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist käsitleva määruse eelnõu kohta (COM(2025) 101), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise ettekanne avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse täitmise kohta eelmisel aastal;
õiguskomisjonis – numbrituvastuskaamerate kasutamise õiguslik regulatsioon: Siseministeeriumi ning Politsei-ja Piirivalveameti edasine tegevus, kutsutud siseminister Igor Taro ning Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev; petitsioon uimastitarvitamise eest määratavate karistuste leevendamiseks, kutsutud pöördumise algataja, Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad;
rahanduskomisjonis – 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise eelnõu (613 SE); Kultuuriministeeriumi 2024. aasta eelarvejäägid, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; kohtumine Eelarvenõukoguga, osaleb eelarvenõukogu esimees Peeter Lõhmus; energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE);
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.45: Kaitseliidu mehitamata lennuvahendite keskuse tööd tutvustab Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo (Nurmsi);
sotsiaalkomisjonis – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu (604 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate, arvamust avaldanud huvigruppide, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad (August Rei nõupidamisruum);
väliskomisjonis – Eesti seisukohad 26. mail toimuval EL-i välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad (ruum R119).
Sündmused
Kell 8.30 – Balti Assamblee aseesimees Enn Eesmaa ning liikmed Meelis Kiili ja Aleksei Jevgrafov osalevad Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi (BSPC) energiajulgeoleku teemalise töögrupi ning Balti Assamblee majanduskomisjoni ja julgeolekukomisjoni ühiskohtumisel (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 9 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Hesseni liidumaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) fraktsiooni delegatsiooniga (Komandandi maja, Toompea 1).
Kell 9.30 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ja liige Hanah Lahe kohtuvad Hesseni liidumaa CDU fraktsiooni delegatsiooniga (Komandandi maja, Toompea 1).
Kell 12.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Botswana presidendi Duma Gideon Bokoga, kohtumisel osalevad ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja majanduskomisjoni liige Mario Kadastik.
Välislähetused
17.–20. mai
Eesti-Malta parlamendirühma esimees Toomas Kivimägi ja liige Andre Hanimägi viibivad parlamendirühma visiidil Maltal.
19.–22. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb Eesti, Läti, Leedu, Taani, Rootsi, Soome ning Poola Seimi ja Senati Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide kohtumisel Riias Lätis (19.-20.05) ja kõnelejana Euroopa-Ukraina koostöö teemalisel foorumil Brüsselis Belgias (21.-22.05).
19.–25. mai
Riigikogu liige Mati Raidma osaleb Kiievis Ukrainas toimuval rahvusvaheliste ekspertide kohtumisel, mille eesmärgiks on vastupidavuse tõstmine kriisijuhtimises.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
