Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorrapunktide täpset järjekorda näeb siit.

Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti maksusüsteemi tulevik“ arutelu, ettekande teevad Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Jaan Puusaag ja Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab väetiste registreerimist, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise.

Seaduseelnõu üheks eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS“ toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust.

Seaduseelnõu ajakohastatakse käideldavate väetiste riigilõivusüsteemi, mille tulemusena väheneb nii väetise käitlejate riigilõivu arvestamise ja tasumisega kaasnev halduskoormus kui ka järelevalveasutuse poolt andmete kontrollimisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Muudatuste kohaselt tasub väetise käitleja väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest riigilõivu väetise käitlemisega alustamise aastal ning igal sellele järgneval sama väetise käitlemise aastal.

Lisaks kaovad lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Riigilõivu tuleb edaspidi maksta üks kord aastas senise kahe korra asemel. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse.

Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 Ühendkuningiriigi kodanikku, neist alalist elamisõigust omas 337 inimest.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja  arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Eelnõu sisaldab sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõudeid ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, notariaadiseadust ning väärtpaberituru seadust.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (801 OE).

Kaaskirjas märgitakse, et 25. jaanuaril 2019 esitas riigikohtunik Jaak Luik Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. detsembrist 2019 omal soovil seoses pensionile jäämisega.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas“ eelnõuga (782 OE) tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjonis – Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE); ülevaate saamine julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjonis – ülevaade Riigikogu välislähetustest, kutsutud Riigikogu Kantselei direktor Peep Jahilo; komisjoni tööst pärast Riigikogu IX istungjärgu lõppu;

Välislähetused

17. – 20. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise kampaania raames Bagdadis Iraagis.

18. – 19. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marianne Mikko osaleb Euroopa Parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post [email protected]
päringud [email protected]