Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 19. maiks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – neli eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõuga (908 OE) kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.
Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.
Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.
Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.
Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.
Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.
Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.
Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.
Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.
Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid ettevõtjatele kehtestatud riigilõive.
Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.
Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, muudetakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning lihtsustatakse reisiettevõtjatele dokumentide esitamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõuga (906 SE) luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.
Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.
Kell 14 – komisjonide istungid
Kultuurikomisjonis – õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE); ülevaade 2025. aasta tegevustest ja arengutest, sealhulgas spordipoliitika põhialuste täitmisest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ (867 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Muuseumiühingu ja Pimedate Ööde filmifestivali esindajad;
majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad ja Riigikohtu esimees Villu Kõve; kollektiivsed pöördumised „Nõuame Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiste kehtestamist!“, „Eesti lipu kaitseks“ ja „Molutamise päev – teeme 29. jaanuarist riigipüha!“, kutsutud pöördujate esindajad;
rahanduskomisjonis – krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE);
riigikaitsekomisjonis – kollektiivne pöördumine „Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!“, kutsutud pöördujate esindajad;
sotsiaalkomisjonis – Riigikontrolli audit „Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine“, kutsutud Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
õiguskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) ning kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.
Sündmus
Kell 8.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kongsberg grupi rahvusvaheliste suhete juhi Kyrre Lohnega.
Välislähetus
18.–19. mai
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Atlandi-ülesele julgeolekule keskenduval üritusel „Riga Dialogue 2026: Regional Resolve“ Riias Lätis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
