Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 9 –  erakorraline istungjärk

 Riigikogu asendusliikmete ametivanded.

Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine. Aseesimeeste kandidaadid seavad üles Riigikogu liikmed. Hääletamine on salajane. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati.

Kolmas lugemine – 12 eelnõu

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral.

Eelnõuga luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelnõuga täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust, sealhulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG-terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna Konkurentsiameti eelarvesse.

Lisaks panevad muudatused alates järgmise aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade rajajatele kohustuse maksta omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Muudatuse kohaselt hakkavad kuni kuue kuu alampalga suurust tasu saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat tasu omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit. Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE), millega tehtavad muudatused võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kahtluse korral täiendavaid andmeid ja tõendeid, et sanktsiooni puudumist kontrollida. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka nii rahvusvahelised kui ka valitsuse sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, mille osalisteks on sanktsioonide subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (582 SE) antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võimaldab see Eesti kodakondsuse võtta inimestelt, kes lähevad Ukrainasse Vene poolele sõdima.

Eelnõu kohaselt saab valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt kodakondsuse võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Samas on valitsusel eelnõu kohaselt õigus Eesti kodakondsust mitte ära võtta, kui inimese teenistus välisriigis ei ohusta Eesti julgeolekut, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas ei soovita riik Eesti kodanikel ühegi välisriigi eest sõdima minna, kuna sõjaliste konfliktide piirkonnas ei saa riik tagada Eesti kodanike kaitset.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) lubab omavalitsusel lõpetada rahvastikuregistris Eestist lahkunud inimese elukohaandmete kehtivuse, kui tema aadress oli kantud registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnevalt peab omavalitsus kindlaks tegema, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis, ning tuvastama, et ka tema viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid ei ole registrisse kantud.

Seletuskirja kohaselt on esinenud juhtumeid, kus omavalitsused kõhklevad, kas kanda Ukraina sõjapõgenike elukohaandmed omavalitsuse täpsusega registrisse, kuna kehtiva seaduse kohaselt pole hiljem võimalik nende kehtivust uue elukohateate esitamiseta lõpetada, isegi kui võib eeldada, et inimene on Eestist lahkunud. Eelnõuga antakse omavalitsustele vastav õigus, mis kehtib nii sõjapõgenike kui ka kõigi teiste kohta, kelle elukoht on registris omavalitsuse täpsusega.

Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (630 SE) eesmärk on tagada avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse massilise sisserände hädaolukorras, arvestades seejuures ELi ja rahvusvahelise õiguse norme ja kohtupraktikat.

Eelnõu näeb ette, et ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja saata ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi. Ebaseaduslikult üle piiri tulnud välismaalase kohene väljasaatmine on lubatud üksnes ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule ja tingimusel, et ta ei kasutanud võimalust siseneda Eestisse seaduslikult ehk avatud piiripunkti kaudu.

PPA võib eelnõu kohaselt määrata kindlaks piiripunktid, kus rahvusvahelise kaitse taotlusi registreeritakse. Väljaspool neid asukohti esitatud taotluste vastuvõtmisest võib PPA hädaolukorras keelduda. Samas näeb eelnõu ette, et kindlaks määratud asukohas taotluse esitanud välismaalase võib ka massilise sisserände hädaolukorras ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule lugeda rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Samuti näeb eelnõu ette, et PPA võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel.

Muu hulgas muudab eelnõu paindlikumaks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise olukorras, kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse kõige kauem 30 päevaks, kuid kui muutunud julgeolekuolukorras tekib vajadus kaasamist pikendada, saab seda eelnõu kohaselt teha maksimaalselt 30 päeva kaupa.

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks valitsuse määruse volitusnorm avaliku teabe seaduses infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varem küberturvalisuse seadusega sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuseüleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Eelnõu võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ja auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastal ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogudepõhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele avaliku teabe seaduse tähenduses. Enne E-ITS-i määruse vastuvõtmist on vaja volitusnormi uuendada. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine küberturvalisuse seaduses ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ja struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just küberturvalisuse seaduse eesmärk on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisus ning koordineerida küberintsidentide ennetamist ja lahendamist.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE) kohaselt muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks. Muudatuste eesmärk on koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.

Iseseisva kaitsevõime tõhusamaks tagamiseks viiakse riigikaitse huvides määratavate koormistega seotud funktsioonid ja järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sealhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid. Seni riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sealhulgas planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid teinud Kaitseministeerium keskendub eelnõu kohaselt peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Lisaks muudetakse eelnõuga paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või selle korraldamiseks.

Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) muudetakse etendusasutuste rahastamine selgemaks ja paindlikumaks ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse.

Eelnõu eesmärk on paremini toetada etendusasutuste valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Eelnõuga vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta erivajadustega inimestele. Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50.

Selleks, et teatripiletite soetamine ei muutuks elanike jaoks keerulisemaks, toetatakse ka tulevikus etendusasutusi riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Teise lugemise käigus täiendati eelnõu selliselt, et etendusasutustele toetuste määramisel kasutatakse võrreldava ühikuna ka etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu, et tagada etendusasutustele määratavate toetuste omavaheline võrreldavus ühikuna. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus viiakse ministri määrusesse, et regulatsiooni oleks hõlpsam ajakohasena hoida.

Veel täiendati etendusasutuste toetamise eesmärkide loetelu. Eelnõu järgi on munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuse toetamise eesmärk tagada etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etenduste piirkondlik kättesaadavus, millele teise lugemise käigus lisati eesmärk edendada rahvuskultuuri. Samuti lisati eelnõusse säte, mille kohaselt moodustab toetuse andja etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks komisjoni.

Lisaks täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab etendusasutuse juhi määrata kuni üheks aastaks konkursiväliselt, kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) eesmärk on tõhustada kontrolli inimeste üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut ehk kellel pole sooritatud süüteo tõttu lubatud lastega töötada.

Eelnõu järgi tuleb lapsega töötamise lubatavust kontrollida edaspidi töölevõtmisel, aga lisaks ka kord 12 kuu jooksul. Kontrollikohustuse süstemaatiline täitmata jätmine muutub väärteo korras karistatavaks ning juriidiline isik võib kontrolli teostamata jätmise eest saada kuni 32 000 eurot trahvi. Eelnõuga saavad ka lapse seaduslikud esindajad õiguse riigilõivuvabalt päringuga kontrollida, kas näiteks lapsehoidjana tööle võetav isik võib lastega töötada.

Samuti ajakohastatakse eelnõuga loetelu süütegudest, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega, ning süütegudest, mille eest karistatud inimesed ei tohi lastega töötada. Peale selle lahendatakse eelnõuga juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata inimesele, kes ei teata kohtule oma elukohta.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE) täpsustab vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel paindlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.

Muudatustega saab justiitsminister rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel. Samuti kaasajastab eelnõu vangistusseaduse teenistusõiguse norme ning kaotab erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seadusest.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) moodustatakse valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks lastekaitse nõukogust, süüteoennetuse nõukogust ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist uus valitsuskomisjon – ennetusnõukogu. Praegu on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetus killustunud ning ressurss suunatud eelkõige riskikäitumise tagajärgedele.

Ennetusnõukogu hakkab juhtima valdkonnaülest ennetust, sealhulgas kujundama eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldama ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Nõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sealhulgas andes valitsusele nende teemade kohta nõu.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Eelnõu korrastab valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku.

Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted.

Eelnõuga ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse eelnõu kohaselt alates 2023. aastast võimalusega saada eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi. Seega muutub regulatsioon sarnasemaks Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamisega. Sarnasemaks muutub eelnõu kohaselt ka valitsuse liikme volituste lõppemisel makstava hüvitise maksmine. Eelnõuga täiendatakse aluseid, mil hüvitist ei maksta, ning seatakse hüvitise suurus sõltuvusse valitsuse liikmena ametis oldud ajast.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Riigikantselei ülesandeid ja muudetakse hallatavate riigiasutuste juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks.

Komisjoni istung

Väliskomisjoni erakorralisel väljasõiduistungil – kell 15: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet).

Sündmused

Kell 08.30
Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub lahkuva Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanniga.

Kell 09.45
Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub lahkuva Läti suursaadiku Raimonds Jansonsiga.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside