Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE).

Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.

Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 1992. aasta 31. märtsil Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE).

ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu.

Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12 ELi sisesest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.

Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (253 SE) käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti rahvapensioni määra suurendamist. Muudatuste eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõuga (217 SE) lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (260 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi mahepõllumajanduse määruse ning Põllumajandusameti (PMA) ning Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) baasil uue ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomisega.

Edaspidi on väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid müüv isik, näiteks väike mahepood, vabastatud ettevõtte tunnustamise kohustusest. Selleks piisab Põllumajandus- ja Toiduameti teavitamisest. Tegemist on ELi antud võimalusega, mille kohaselt võib liikmesriik teha erandi ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta selliseid tooteid mujal kui ainult müügikohas, ei impordi selliseid tooteid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat.

Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest.

Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi mahepõllumajandusele viitava märgistusega tavatoote teadliku turustamise eest.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomisega seonduvad muudatused on pigem tehnilised, asendatakse ameti senine nimi uuega.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (225 SE) tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv, et vältida Euroopa Liidu õiguses toodu kordamist.

Käesoleva aasta 25. detsembrist kohaldub erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule Euroopa Liidu määrus. Käesoleva eelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (257 SE) määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõuga hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka teenuse osutajad, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud, kellele kohaldatakse teatud seaduse sätteid. Lisaks tuleneb eelnõust tööandja kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuse osutajatega. Eelnõuga suurendatakse tööandja vastutust töösuhte osapooltele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) võimaldab KOVidel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et koroonaviiruse haiguse COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks vajadusel võtta suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Muudatus on vajalik, et KOVidel oleks võimalik seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülempiiri rikkumata aastatel 2020–2027 võtta laenu tulude kasvu pidurdumise tingimustes.  Kehtivas seaduses on kehtestatud netovõlakoormuse ülempiiriks erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE).

Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa.

Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni erakorralisel istungil – kell 9.45: olulise tähtsusega riiklikust küsimusest; kell 14: Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks“ eelnõu (243 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kohta (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu, kutsutud maaeluminister Arvo Aller;

majanduskomisjoni videoistungil – õiguskantsleri 19. oktoobri märgukirjast seoses teekasutustasu objekti määratlemisega liiklusseaduses; Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Asutajate Seltsi, Startup Estonia, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni, MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni, Rektorite Nõukoja, Tartu Ülikooli ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE), kutsutud peaminister Jüri Ratas; kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatamisest; 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE); Riigieelarve seaduse muutmise seadus (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuringust „Eesti tervishoiu tulevik – stsenaariumid aastani 2035 ja tervisekindlustuse valikud“, kutsutud Arenguseire Keskuse, Poliitikauuringute Keskuse Praxis SA, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad; ravimite varudest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – Eesti seisukohad 19. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu videokohtumisel ja 23. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohad 20. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite videokohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside