Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Teisel lugemisel on 3 eelnõu:

Riigikogu jätkab valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) muudatusettepanekute läbivaatamist. Haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise käigus on jõutud läbi vaadata eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekust 55.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) sätestab Riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid. Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös, andes neile taas võimaluse kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (198 SE) täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Esimesel lugemisel on 8 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (220 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) peamiseks eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) loob eeldused salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise üleandmiseks kaitseministeeriumilt teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti. Kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 16 ja § 127 kohaselt on Eesti riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President, tuleb seaduses sätestada ka presidendi Eestis kaitsevalmiduse kõrgendamisest teavitamise kohustus.

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõuga (226 SE) antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Majanduskomisjoni algatatud arenguseire seaduse eelnõu (239 SE) näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel. Eelnõu käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Tulenevalt sellest sisaldab eelnõu vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (ETS). Täpsemalt puudutab see EAFi likvideerimist, EAF seaduse kehtetuks tunnistamist ning säilivate ülesannete sisu ja rakendamise kirjeldust uutes struktuurides.

Majanduskomisjoni algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtajaks 1. jaanuar 2018. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespoolnimetatud tegevusaladel. Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks. Üleminekuperiood nimetatud küsimuses lõpeb ehitamise tegevusalal 30. juunil 2018.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (201 SE) soovitakse anda Riigikogu liikmetele õigus küsida vähemalt üks suuline küsimus Vabariigi Presidendilt, peaministrilt ja ministritelt, kes Riigikogu ees esinevad omal initsiatiivil poliitilise avaldusega. Vähemalt ühe suulise küsimuse võib Riigikogu liige esitada ka Vabariigi Presidendile pärast Riigikogu ees peetud avakõnet või sügisistungjärgu kõnet.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – arutelu veeseaduse muutmisest, kutsutud keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ja huvigruppide esindajad; atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu (165 SE), kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (219 OE) eelnõu, kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove, Eesti Keele Instituudi, keeleinspektsiooni ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) esindajad (ruum L241);

maaelukomisjonis – tsemendi tootmisel tekkiva tuha kasutamine väetisena, kutsutud maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja Kunda Nordic Tsement AS esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – kell 13 – 15.30: riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) arutelu huvigruppidega, avalikust istungist toimub veebiülekanne (konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE); Riigikogu otsuse „ Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõu (216 OE);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE), kutsutud kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu; pöördumine veteranide küsimuses; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tööst, kutsutud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher;

sotsiaalkomisjonis – kohtumine Soome perehooldajatega; õiguskantsleri kiri tööandja avaldusest kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja; tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja (ruum L333);

väliskomisjonis – Eesti seisukohad 19.-20. mail toimuval NATO välisministrite kohtumisel; Eesti seisukohad 23. mail toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE), kutsutud Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev, justiitsminister Urmas Reinsalu, Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg ja Juristide Liidu direktor Krista Paal; karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (220 SE);

põhiseaduskomisjonis kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE) teise lugemise arutelu jätkamine; Riigikohtule arvamuse andmine vanemahüvitise seaduse § 3 lg 7 1. lause (01.09.2007–31.12.2013 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasuse kohta; Riigivalitsemise reformi töörühma moodustamise arutelu.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Soome presidendi Sauli Niinistöga. Kohtumisel osalevad riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, ELAKi esimees Kalle Palling ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.

Kell 16.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Jaan Tõnissoni Instituudi juubeliseminari „Arenduskoostöö või pagulasabi“ (Riigikogu konverentsikeskus).

Kell 18 – Riigikogu korvpallimeeskonna sõpruskohtumine LHV panga meeskonnaga. Riigikogu meeskonnas mängivad Jüri Ratas, Kalvi Kõva, Rainer Vakra, Remo Holsmer, Riho Kangur, Herkki Leemet, Rannar Vassiljev, Hanno Pevkur ja Indrek Saar. Mäng toimub Tiit Soku Korvpallikoolis aadressil Tervise 21, Tallinn.

Välislähetused

8. – 18. mai
Riigikogu liikmed Andrei Novikov ja Urve Tiidus osalevad seminaril Hiina 13. viie aasta plaani ja kaubateede võrgustiku projekti (OBOR Initiative) tutvustamisel Pekingis.

17. – 18. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb Prantsuse Rahvusassamblee korraldatud parlamentidevahelisel seminaril korporatiivse sotsiaalse vastutuse ning lähetatud töötajate teemal Pariisis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside