Teisipäev, 17. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (533 SE) soovitakse muuta tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust. Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022. Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa. Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvumiseks ja kohanemiseks. Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega. Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita. Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) soovitakse viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/4, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Kehtivas õiguses on nõuded sätestatud direktiivis ja liikmesriigid on need üle võtnud oma õigusaktidega, mis ei ole alati taganud nõuete ühetaolist rakendamist kogu Euroopa Liidus. Ravimsööda kohta kehtestatud ühtsete nõuete rakendamisel EL-is on suur mõju loomade ja inimeste tervisele ning keskkonna kaitsele.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE) eesmärk on aidata kaasa otsekohalduva Euroopa Liidu veterinaarravimite määruse Eestis rakendamisele. Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu ELis. Selles tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt. Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu kohaselt enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele. Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (609 SE) soovitakse anda kohalikule omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid. Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega. Euroopa Liidu (EL)  väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse ELis turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik ning erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid lubatakse edaspidi kasutada ELi väetisetoodetes.

Riigikogu keskkonnakomisjoni algatatud „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ eelnõu (616 OE) kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega. Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjonis Tartu Ülikooli analüüs „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud“ ning Arenguseire Keskuse ettekanne kõrghariduse rahastamise stsenaariumidest Eestis, kutsutud Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjoni videoistungil koolide mahetoidu pilootprojekt, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; teravilja sügavtöötlemise projekt, kutsutud projekti esindajad.

majanduskomisjoni videoistungil – Eesti Panga majandusülevaade, kutsutud Eesti Panga esindaja; lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil Eesti Panga 2021. aasta aruanne, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller; rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE);

riigikaitsekomisjonis – kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (572 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Mereväe ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad;

riigikaitsekomisjoni ja riigieelarve kontrolli komisjoni ühisel videoistungil – kell 15.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne, kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi ja Riigikontrolli esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“, kutsutud uuringut juhtinud epidemioloogia professor Anneli Uusküla ning Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjoni videoistungilolulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise otsustamine „Päästeameti muutunud roll ühiskonnas – Päästeameti vastutus ühiskonnas, tulenevalt julgeolekuolukorrast ja elanikkonnakaitse tõhustamise ja arendamise vajadusest“, kutsutud Päästeameti esindajad; seisukoha kujundamine korruptsioonivastase seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse suhtes, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu väliskomisjon kohtub Islandi parlamendi Althingi väliskomisjoni delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 11.45 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Eestis mitteresideeruvate suursaadikutega (Kalevipoja saal).

Kell 16 – Eesti–Ühendkuningriigi parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Ühendkuningriigi–Eesti parlamendirühmaga.

Välislähetused

15.–17. mai
Põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja aseesimees Eduard Odinets osalevad rände väljakutsetega tegeleval konverentsil Pariisis Prantsusmaal.

15.–22. mai
Riigikogu liige Raivo Tamm osaleb Rahvusvahelise Astronautilise Föderatsiooni konverentsil GLEC 2022 Quitos Ecuadoris.

17. mai
Riigikogu esimees Jüri Ratas, sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ning rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd on visiidil Helsingis Soomes, kus kohtuvad Soome parlamendi Eduskunta delegatsiooniga, mida juhib esimees Matti Vanhanen. Samuti kohtub Riigikogu delegatsioon Eduskunta väliskomisjoniga, Soome rahandusministri Annika Saarikkoga ja külastab Eesti saatkonda.

17.–20. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste visiidil Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside