Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Väliskomisjoni algatatud välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Ettekande teevad välisminister Eva-Maria Liimets ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida.

Eelnõuga muudetakse ka kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab kogub nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Näiteks kuni 1000 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 270 eurot, eelnõu kohaselt tuleb võlgnikul 1000 eurose nõude korral kohtutäituri põhitasu maksta 112,50 eurot, koos käibemaksuga on 135 eurot. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Eelnõu näeb ette, et täiteasja saab anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.

Selgituse kohaselt on praegune kohtutäiturite süsteem mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: kohtutäituril tekib võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada; avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu vaadatakse kohtus edaspidi läbi hagita menetluses; kohtutäiturile sätestatakse õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50 protsendi ulatuses ja nähakse ette uus tasu aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest;  2021. aasta jaoks sätestatakse kohtutäiturile pikem võlgniku avalduse läbivaatamise aeg; täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Single Earth tutvustus, kutsutud iduettevõtte Single Earth esindajad;

kultuurikomisjonis – õpetajakutse väärtustamisest ja õpetajate järelkasvust (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjoni videoistungil – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri tööplaanist, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu (323 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri ja Siseministeeriumi esindaja; välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu (328 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani ja Justiitsministeeriumi esindaja; Riigikohtule arvamuse andmine välismaalaste seaduse § 10018 koosmõjus § 10010 lõikega 1 ja § 10013 lõikega 2 osas, milles need välistavad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisel kaebuse esitamise halduskohtule põhiseaduspärasuse kohta;

rahanduskomisjoni videoistungil – tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 15: kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE), kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

sotsiaalkomisjonis – jätkuarutelu COVID-19 vaktsineerimise plaani täitmisest Eestis, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Patsientide Liidu, Ravimiameti, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haigekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, Eesti Apteekrite Liidu, Proviisorite Koja, Eesti Proviisorapteekide Liidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]