Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 16. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE) eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Ühtlasi tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga.

Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest ning kasvatab lihtsama menetlusega väikeostude osakaalu, samas kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus.

Eelnõuga tehakse bürokraatia vähendamiseks ka teisi muudatusi, näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks luuakse eelnõuga täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.

Menetluse käigus tehtud muudatustega vabastatakse Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Lisaks saab riigihangete erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada ka hankija kui sektoris tegutsev turuosaline, kellel praegu sellist õigust ei ole.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) näeb ette, et alates 1. novembrist lõpeb riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turuletoomist.

Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma, vaid saavad need kohe turule viia, tingimusel, et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaob mitu täiendavat aruandluskohustust, näiteks kohustus esitada laborikatse protokoll või veini liikumise aruanne.

Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust, sest Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabaneva ressurssi suunata järelevalvesse.

Eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid ning teine lugemine lõpetati.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu (880 SE), millega soovitakse tõhustada inimkaubanduse ennetamist ja ohvrite kaitset ning viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu inimkaubanduse direktiiviga.

Direktiiviga täpsustatakse muu hulgas juriidiliste isikute vastutust, parandatakse andmekogumist ja tugevdatakse koostööd ja koordineerimist nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samuti arendatakse süsteeme, mis aitavad inimkaubanduse ohvreid varakult tuvastada ja neile vajalikku abi pakkuda.

Eelnõuga lisatakse karistusseadustikus inimkaubanduse koosseisu naise tahte vastane asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine. Samuti muutub kuni viieaastase vangistusega karistatavaks teenuse kasutamine, kui kasutaja teab, et teenust osutav isik on inimkaubanduse ohver. Seejuures kehtib tavapärane hoolsuskohustus.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (935 SE) soovitakse tugevdada teist pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et teisest sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba viie aasta pärast.

Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks. Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist – edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga teisest sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust teise samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. Teise sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: teisest sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE), mille eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.

Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Eelnõu parandab pangaklientide kaitset olukorras, kus makse tegemisel on pettusekahtlus. Nimelt annab eelnõu pankadele põhjendatud pettuse kahtluse korral õiguse makseid ajutiselt peatada või makse täitmisest keelduda, praegu pankadel selleks selget õiguslikku alust ei ole.

Samuti saavad pangad ja makseasutused eelnõuga õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EEga. Kavandatavad muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha omavahel, samuti PPA ja RIAga koostööd, aidates seeläbi vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.

Eesmärk on võimaldada neid meetmeid teatud ulatuses kasutada juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus, mida hakatakse ilmselt kohaldama 2028. aasta lõpus.

Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE) ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud, ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Eelnõuga korrastatakse notari tasude süsteemi tervikuna. Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Kuna tasumäärad on aastaid jäänud ajakohastamata, on paljudel notaritel juba praegu keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Eeskätt puudutab see piirkondi, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele.

Komisjonide istungid – kell 14

Keskkonnakomisjoni avalikul istungil – kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE), kutsutud Õiguskantsleri kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla, MTÜ Eesti Turbaliidu esimees Jüri Tiidermann, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liidu tegevjuht Karlis Goldstein, Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Hendrik Välja ja õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton, Eesti Rohelise Liikumise elurikkuse ekspert Tristan Saupõld, SA Keskkonnaõiguse Keskuse nooremjurist Kertu Birgit Anton, Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel, Rohetiigri nõukogu liige Eva Truuverk, Keskkonnaameti kliimabüroo juhataja Annika Konovalov, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Hedy Eeriksoo ning energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ning Säästva Eesti Instituudi, TalTechi, Tartu Ülikooli, Teaduste Akadeemia, Eesti Linnade ja Valdade liidu esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (konverentsisaalis);

kultuurikomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Noor-Eesti „Noorte püüded“ kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“, kutsutud pöördumise esindajad; noortevaldkonna seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; kultuuripärandi tulevikust, kutsutud Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua, Muinsuskaitse Nõukogu, Eesti Mõisate Ühenduse, Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajad;

maalelukomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Peatame loomavaenuliku eelnõu ja nõuame loomade heaolu arvestavaid seadusemuudatusi“; kollektiivsest pöördumisest „Keelustame toidukauplustele kõlbliku toidu äraviskamise“;

majanduskomisjonis – algusega 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu, kuid mitte hiljem kui kell 14: majanduskomisjoni kevadistungjärgu tööst;

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri rollist ettepaneku tegemisel anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ülevaade avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse täitmise kohta eelmisel kalendriaastal, kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis;

rahanduskomisjoni väljasõiduistungil – rahanduskomisjoni kevadistungjärgu tööst (Haabersti Tervisekeskus);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe lahinguvalmidusest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo;

sotsiaalkomisjonis – Riigikohtule arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26; sotsiaalkomisjoni kevadistungijärgu tööst;

väliskomisjonis – Eesti huvide kaitsest muutuvas maailmakorras: Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhted, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk ja Eesti Washingtoni saatkonna esindaja; Eesti Vabariigi suursaadiku, alalise esindaja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures tööst, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadik Kristjan Prikk; väliskomisjoni töökavast Riigikogu VII ja VIII istungjärgu vahelisel ajal.

Sündmused

Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub mõttekodalaste ja ajakirjanikega NATO liikmesriikidest.

Kell 17 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ütleb avasõnad sündmusel Vaimu ja võimu dialoog Toompeal IV (Eesti Teaduste Akadeemias).

Kell 19.30 – Eesti–Mongoolia parlamendirühma esimees Vadim Belobrovtsev kohtub Mongoolia suursaadiku Tserendorj Munkh-Ulziiga.

Välislähetused

14.–16. juuni
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil Eurosatory, selle raames toimuval konverentsil ning kahepoolsetel kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

15.–17. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid osaleb rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil EUROSATORY 2026 Pariisis Prantsusmaal.

15.-16. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb Läänemere riikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Gdanskis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]