Ülevaade täiskogu istungist ja komisjonide istungitest.

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu lisandus teisipäeva istungi päevakorda kahe arupärimise käsitlemine.

Peaminister Jüri Ratasele esitatud arupärimise käsitlus eelarve kulude seire kohta (nr 35) jäi pooleli esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse tänasel istungil. Samuti lükkus esmaspäevaks kavandatud majandus- ja taristuministri Taavi Aasa vastus arupärimisele teehoiukava kohta aastateks 2020–2030 (nr 25) tänase istungi päevakorda.

Teisel lugemisel on kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Eelnõu kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale.

Samuti pikendatakse eelnõuga järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Eelnõuga luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) suurendatakse töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus. Töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva aasta töötutasu alammäärast. Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40 protsenti sellest on 233 eurot.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Esimesel lugemisel on kaks eelnõu:

Valitsuse 18. mail algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE).

Eelnõu tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ärikeskkonna toimimist. Kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord.

Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.

Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral

tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.

Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.

Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE).

Muudatusega lühendatakse eriolukorras arupärimiste vastamise tähtaega, et parandada infovahetust Valitsuse ja Riigikogu vahel.

Eelnõu seadusena vastu võtmisel paraneb Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse infovahetus ning Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ja poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus eriolukorras vastata Riigikogu liikmete arupärimisele kiiremini.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni väljasõiduistungil – Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu tegevusest, kutsutud nõukogu liikmed ning Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu);

majanduskomisjonis – Arenguseire nõukoja liikme nimetamisest; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) läbivaatamise vajadust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; komisjoni tööst (A. Rei nõupidamisruum);

põhiseaduskomisjoni videoistungil – seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmisest 2019. aastal, kutsutud peaprokurör Andres Parmas; välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE), kutsutud algataja ja Siseministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Mart Helme astu tagasi“;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 13.30: Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõu (210 OE); komisjoni tööst;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – energiajulgeolekust, varustuskindlusest ja võrkude juhtimisest, kutsutud ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi (AS Elering);

sotsiaalkomisjonis – perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE); Riigikontrolli kontrolliaruandest „Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle“, kutsutud Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, riigikontrolör Janar Holm, Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13: komisjoni tööst; Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

väliskomisjonis – välisteenistuse seaduse rakendamisest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; arenguseirest „Globaalsete jõujoonte muutused ja tähendus Eestile“, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov; komisjoni tööst;

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ja aseesimees Riina Sikkut osalevad Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhtide videokonverentsil.

Kell 16 – metsanduse toetusrühma kohtumine Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega (ruum L 332).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]