Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu (256 SE) muudab lihtsamaks välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamise.

Eelnõu võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Edaspidi saab taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ja tugevdab energia varustuskindlust.

Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine selle aasta 1. juulist.

Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille eesmärk on tagada, et universaal- või üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.

Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.

Praegu peavad väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.

Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.

Nimemärgise tasumise riigilõiv kasvab eelnõuga 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinev sunniraha määr 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Eelnõu järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Alates 2025. aastast nähakse eelnõuga ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon, millega väheneb suure ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormus. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE) muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Eelnõuga kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

Põhiseaduskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.

Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.

Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.

Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.

Kultuuriminister Heidy Purga teeb istungil ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise hetkeseis ja looduskaitseseaduse § 2 muutmine, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kohalike omavalitsuste rahastamine ja koolivõrk, kutsutud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad;

majanduskomisjonis – kohtumine Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmuga;

rahanduskomisjonis krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE), kutsutud huvigruppide esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja õppekeskuse külastus ja kohtumine Sisekaitseakadeemia rektori Kuno Tammearuga;

väliskomisjonis – arengud Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE), kutsutud justiitsminister Madis Timpson; riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud siseminister Lauri Läänemets; turvategevuse seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja; tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10.15 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Andorra peaministri Xavier Espot Zamoraga. Kohtumisel osaleb ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Kell 13 – Riigikogu liikmed Margit Sutrop, Tanel Kiik ja Helmen Kütt kohtuvad Ukraina kõrgharidusdelegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).

Välislähetused

14.–17. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Aleksei Jevgrafov (14.–18. aprill), Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas ja Reili Rand osalevad assamblee kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

14.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee istungil Wicklows Iirimaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside