Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu istungi päevakorras on ühe eelnõu kolmas lugemine, nelja eelnõu teine lugemine ja kahe eelnõu esimene lugemine.

Kolmandal lugemisel on:

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE). Eelnõu peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks soovitakse lahendada praktilised kitsaskohad, mis on tekkinud nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel.

Peaminister Taavi Rõivas annab ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed” arutelu. Ettekandjad kultuurikomisjoni ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets ja Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm.

Teisel lugemisel on:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE). Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk on kajastada rahvastikuregistris e-residentsuse olemasolu ja kehtivust ning täiendada vastavalt rahvastikuregistri andmekoosseisu, täpsustada rahvastikuregistrist isikule õigustatud huvi korral andmete väljastamist ning täiendada seadust isiku õigusega saada rahvastikuregistrist teavet ja andmeid tema surnud abikaasa kohta.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE). Eelnõu esimene eesmärk on tagada 1. jaanuaril 2016. aastal jõustuva broneeringuinfo regulatsiooni rakendamine, selleks muudetakse ja täiendatakse riigipiiri seaduse jt seaduste muutmise seadusega loodud õiguslikku raamistikku broneeringuinfo andmete edastamise ja töötlemise kohta. Eelnõu järgi luuakse õiguslik alus broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus.

Eelnõu teine eesmärk on leevendada teenuse osutamise tingimusi piiriületuse ooteala teenuse pakkujale, tagades sellega võimalike teenusepakkujate võrdse kohtlemise. Samuti tunnistatakse kehtetuks õiguslikud alused sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ja piiriületuse andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üleandmiseks ning teenusepakkuja väljaselgitamiseks, kuna kehtiva regulatsiooni viited on aegunud.

Eelnõu kolmas eesmärk on tõhustada riigipiiri valvamist laiendades riigipiiri valvamise eesmärgil politseile vajalikku takistamatult liikumise ala lisaks erateedele ka eramaadele ning laiendada piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele.

Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE). Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses eelnõu (80 SE). Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab selleks kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Esimesel lugemisel on:

Valitsuse esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE). Konventsiooni ratifitseerimisel muutub õiguslikult siduvaks rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamine kalalaevadel. Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE). Konventsiooni ratifitseerimisega toetab Eesti merendussektoris inimväärsete töötingimuste loomist. Konventsioon tagab Eestile olulised järelevalvealased eelised. Samuti tekivad paremad võimalused tegeleda ebaausa konkurentsi vastase kaitsega. Meretöö konventsioon kehtestab ulatuslikud rahvusvahelised miinimumnõuded meremeeste töötegevuse peaaegu kõigi tingimuste kohta. Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi. Konventsioon kohaldub kõigile avamerel majandustegevuses osalevatele laevadele.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) ja petitsiooni “Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt” arutelu, kutsustud Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse, erivajadustega õpilaste koolide ning kodanikuliikumise „Avalikult haridusest“ esindaja;

maaelukomisjonis – kokkuvõte 2015. aasta tööst;

majanduskomisjonis – Eesti seisukohtade arutelu Euroopa Komisjoni geoblokeeringut ja muid geograafilisi piiranguid EL-is ostlemisel ja teabele juurdepääsemisel käsitleva avaliku konsultatsioonidokumendi kohta ja arvamuse andmine ELAK-le; otsuse langetamine õiguskantsleri kirja osas, mis puudutab ehitusega seotud pädeva isikuna töötamise piirangut; kokkuvõte 2015. aasta tööst;

rahanduskomisjonis – kokkuvõte 2015. aasta tööst;

riigikaitsekomisjonis – informatsioon julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – eriarstiabi kättesaadavusest, kutsustud sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja patsientide ühingute esindajad; kokkuvõte sügisistungjärgu tööst (ruumis L333).

väliskomisjonis – välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul 11. veebruaril 2016;

õiguskomisjonis – arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 põhiseaduspärasuse kohta; kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE).

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb koos meeskonnaga Toidupanga vabatahtliku töös.

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Jaapani suursaadiku Tetsuro Kaiga (ruum L253).

Kell 12 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase jõulueelne kohtumine Mustamäe sotsiaalmajas; kell 14.30 Viimsi Päevakeskuses.

Välislähetused

13. – 15. detsember

Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Büroo koosolekul Londonis.

14. – 15. detsember

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil Pariisis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]