Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parandused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Samuti lihtsustatakse teisest sambast raha väljamaksmise protsesse. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Lisatud muudatuste kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga. 2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.

Samuti võimaldatakse füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatusel on positiivne mõju Eesti väiketalunikest FIEdele.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegu on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal pole enam võimalik loomade eest hoolitseda. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda muudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Muudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustus tagada looma nõuetekohane pidamine, kui võlgniku vara hulka kuulub loom. Peale selle sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses COVID-19 haigusega kujunenud olukorraga Eestis.

Teise lugemise jätkamine – üks eelnõu:

Jätkub 6. mail katkestatud Eesti Reformierakonna algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teine lugemine.

Eelnõuga laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Eelnõus toodud muudatused on seotud Konkurentsiameti täiendavate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Samuti täpsustatakse kolmanda riigi ja Eesti vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu osas läbirääkimiste alustamist, lepingu sõlmimist ja selleks Euroopa Komisjonilt loa saamist.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse sätteid, mis annavad riigi peaprokurörile teatud menetluspädevuse. Samuti sätestatakse, et Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis prokuratuuril kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Täpsustatakse ka prokuratuuri pädevust kohtueelses menetluses, kaebuse lahendamise korda ning ekspertiisiasutuse juhi töölepingu sõlmimist.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõuga (276 SE) täidetakse 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel, olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund.

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (297 SE) antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv  seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Eelnõuga kavandatud suurem paindlikkus annab võimaluse majandusraskusi kogevatele ettevõtjatele täita suurema tõenäosusega aktsiisisoodustuse lävendkriteeriumid ning vältida võimalikku aktsiisivahe tasumise kohustust.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid valinud.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kohtunike täiskogu toimimine ka erandlikes tingimustes, kui kohtunikel pole võimalik füüsiliselt koguneda ja sellest tulenevalt kohtunikkonna jaoks olulisi otsuseid vastu võtta. Kehtiv regulatsioon ei võimaldada paindlikult korraldada korralise kohtuniku täiskogu kogunemist, täiskogul läbiviidavaid hääletamisi ja valimisi ning pikendada kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohtunike täiskogul koguneda osaliselt või täielikult videokonverentsi vormis, samuti rakendada otsuste vastuvõtmisel või omavalitsusorganite kohtunikest liikmete valimistel kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Samuti on eelnõu eesmärk tagada omavalitsusorganite koosseisude jätkumine olukorras, kus omavalitsusorgani kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liikme ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – põlevkivituha töötlemise tehase eriplaneeringu algatamisest, kutsutud AS Ragns-Sellsi, Narva-Jõesuu linnavalitsuse, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kultuurivaldkonna arengukavast 2021–2035 seoses „Eesti 2035“ strateegiaga (262 OE), rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast 2021–2035 seoses „Eesti 2035“ strateegiaga (262 OE), kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE); Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavast 2021–2035 (TAIE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – Eesti Kindlustusühistust Üks, kutsutud Eesti Kindlustusühistu Üks esindajad; MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja ning Tulundusühistu Wiru Vili kirjast, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal); kokkuvõte majanduskomisjoni sügisistungjärgu ja 2020. aasta töödest;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – rahanduskomisjonile arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud Riigikantselei esindaja; Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kriisivarudest, sh kriisivarude haldamisest ja edasistest kavadest, kutsutud peaminister Jüri Ratas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri esindajad; sidevahendite ristkasutusest ja koordineerimisest kriisiolukorras, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Infokommunikatsiooni SA esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – digiretsepti alusel ravimite kättesaadavuse tagamisest e-apteekides, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad; viimastest küberrünnakutest riigiasutustele, kutsutud Riigi Infosüsteemide Ameti, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Patsientide Ühenduse ning Andmekaitse Inspektsiooni esindajad; Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muudatuste väljatöötamiseks” eelnõu (289 OE);

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“ vahearuanne, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad; arengutest Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitikas, kutsutud Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov.

Sündmus

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ning komisjoni liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots ja Uno Kaskpeit kohtuvad Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace’iga. Kohtumisel osaleb ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post [email protected]
päringud [email protected]