Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu istungil jätkub muudatusettepanekute läbivaatamisega perehüvitiste seaduse eelnõu teine lugemine, mis jäi esmaspäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (610 SE) tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kahtluse korral täiendavaid andmeid ja tõendeid, et sanktsiooni puudumist kontrollida. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka nii rahvusvahelised kui ka valitsuse sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, mille osalisteks on sanktsioonide subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (614 SE) ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid.

Senine väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetised jagatakse toimekategooriatesse ja väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et eri tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ning väetisetoodete valik laieneb.

Teine lugemine – viis eelnõu

54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) tõstab lapsetoetuse esimese ja teise lapse eest 60-lt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300-lt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400-lt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis edaspidi makstakse seda täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt peab Töötukassa esitama maksemäärade ettepaneku 21. augusti asemel 1. septembriks, et sellega saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis, ning valitsus kehtestama maksemäärad 1. oktoobri asemel 15. oktoobriks.

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse alates 1. augustist ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida Terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid. Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.

Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) soovitakse luua õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada neile uute elamislubade ja viisade andmine. Algatajate sõnul aitavad muudatused suurendada Eesti siseturvalisust.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Riigikogu istungi päevakorras on ka õiguskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid, lahendused ja inimesed“ arutelu, kus ettekande teevad õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

Kell 14 – komisjonide istungid

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel videoistungil – Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ läbirääkimiste seis ja Eesti seisukohtade kujunemine, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 14.45: kollektiivne pöördumine “Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks”, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajad; looduskaitsealal üraskikahjude hüvitamine, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, RMK ja Keskkonnaameti esindajad; kliimakriisi leevendamise võimalused metsanduses lähitulevikus (KAH-alade kaitse, raiemaht ja -viisid), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja RMK esindajad; atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise otsuse eelnõu; Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (593 OE)“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; kohtumine Õpetajate Lehe esindajatega, kutsutud Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla, SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad direktiivi eelnõu ettepaneku kohta, millega kehtestatakse õigusnormid variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks; komisjoni kevadistungjärgu töö kokkuvõte;

riigikaitsekomisjonis – kell 14.15: Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisust puudutavates küsimustes, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2023–2026, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kohtumised Eesti suursaadikutega; komisjoni edasine töökava.

Sündmused

Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi Aasia kontori juhi James Crabtreega.

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Leedu lahkuva suursaadiku Giedrius Apuokasega.

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Avaliku halduse noorte juhtide kooli (SYMPA) Valgevene tudengite õpperühmaga.

Kell 12 – väliskomisjoni aseesimees Raivo Tamm kohtub Saksa Bundestagi liikme Tobias Winkleriga.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksa Bundestagi liikme Tobias Winkleriga.

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb juuniküüditamise mälestustseremoonial Maarjamäe memoriaalis.

Kell 18 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb juuniküüditamise 81. aastapäeva mälestustalitusel küüditamisohvrite mälestusmärgi juures Pääskülas.

Lähetused

12.–14. juuni
Balti Assamblee delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Sven Sester osalevad assamblee presiidiumi koosolekul ja 31. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil Stockholmis Rootsis.

13.–15. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA monitooringukomitee raportöörina infokogumismissioonil Budapestis Ungaris.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]