Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

34 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667 SE) tahetakse tagada võrdne kohtlemine pensioniskeemides neile politseinikele ja kaitseväelastele, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.

Eelnõu puudutab enne 1. aprilli 2013 pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 1. jaanuari 2010 pensionile läinud politseiametnikke. Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.

Eelnõu algatajateks on Riigikogu liikmed Raivo Aeg, Ants Laaneots, Tarmo Kruusimäe, Priit Sibul, Maire Aunaste, Uno Kaskpeit, Arno Sild, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas, Martin Helme, Andres Metsoja, Ain Lutsepp, Krista Aru, Artur Talvik, Enn Meri, Jaanus Karilaid, Dmitri Dmitrijev, Mart Helme, Madis Milling, Meelis Mälberg, Peep Aru, Toomas Väinaste, Helmut Hallemaa, Aivar Kokk, Hardi Volmer, Tiit Terik, Anneli Ott, Märt Sults, Toomas Paur, Enn Eesmaa, Valeri Korb, Toomas Vitsut, Külliki Kübarsepp ja Johannes Kert.

Välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena, ettekande teevad välisminister Sven Mikser ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaidi, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõuga (789 SE) tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (788 SE) soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.

Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.

Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed.

Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (763 SE) näeb ette kehtestada käibemaksu maksustamisperioodiks kuni kümne töötajaga väikeettevõtjatele, mille käive on kuni 200 000 eurot aastas, üks aasta. Kui kuni kümne töötajaga väikeettevõtte käive on 200 000 – 2 000 000 eurot aastas, pikeneks käibemaksu maksustamisperiood kuni kolme kuuni. Põhjendusena tuuakse, et pikem käibemaksu maksustamisperiood vähendab väikeettevõtjate ning Maksu- ja Tollimeti halduskoormust.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjonis – kell 13.10: Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad;

riigikaitsekomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistung – kell 14: puudega inimeste kaasamisest riigikaitsesse, kutsutud puudega inimeste ühingute, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti, Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

õiguskomisjonis – politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused) eelnõu (771 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi, Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri, Õiguskantsleri Kantselei, Audiitorkogu, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor esineb tervituskõnega Linnade ja Valdade Päevadel (Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus).

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor salvestab koostöös Eesti Kurtide Liiduga videotervituse Eesti viipekeele päevaks.

Välislähetused

12. veebruar
Riigikogu liikmed Jevgeni OssinovskiTaavi Rõivas ja Artur Talvik osalevad Riigikogu valimiste teemalistel üritustel Tuglase Seltsis Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside