Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorras on viis eelnõu, neist üks teisel ja neli esimesel lugemisel.

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE). Eelnõu loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks. Lisaks laiendatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni apteegiteenuse osutamisele retseptiravimite väljastamisel ja meditsiiniseadmete müümisele meditsiiniseadme kaardi alusel.

Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Eelnõu loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks kuna sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda.

Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõule teise lugemise eel ei esitanud. Sotsiaalkomisjon vormistas eelnõule kaks muudatusettepanekut sotsiaalministeeriumi ettepanekute alusel. Esimene muudatusettepanek käsitleb nooremarstide probleemi ning teine käsitleb ravikindlustuse seaduse rakendussätte sõnastust.

Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui see lõpetatakse viia läbi lõpphääletus 14. novembril.

2. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja kaasajastada maanteeameti toimingutega seotud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse regulatsiooni. Eelnõuga diferentseeritakse maanteeameti büroodes teostatavate toimingute ning e-teenuste keskkonnas teostatavate toimingute eest võetavate riigilõivude määrasid, et e-teenuste keskkonnas oleksid riigilõivud 20 protsendi odavamad.

Eelnõu näeb ette vähendada omaniku avalduse alusel rohkem kui kümne registreerimismärgi regulatsiooni väärkasutamist. Samuti loobuda liiklusregistrist laiendatud päringu alusel andmete väljastamise riigilõivu võtmisest, viia liiklusregistri päringute eest võetava riigilõivu arvutamise põhimõtted uutele alustele ning täpsustada seaduses määratletud toimingute terminoloogiat. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. november.

3. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (474 SE). Eelnõuga tagatakse valdkonna täpsem reguleeritus, et hankijatel oleks võimalik efektiivsemalt kasutada seadusega ette nähtud dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu instituute. Eelnõu kõrvaldab ebakõla vaidlustamise tähtaegades. Vaidlustuse esitamise tähtaeg on kehtivas seaduses 7 tööpäeva, mis kahjuks vastavalt sellele, millisel nädalapäeval vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema hakkab, tähendab kas 9 või 11 kalendripäeva. Õiguskaitsemeetmete direktiivi kohaselt peab vaidlustamise tähtaeg olema vähemalt 10 kalendripäeva.

Eelnõuga lisatakse alus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära, aga hankija ei ole hanketeates märkinud, et see tuleb saata Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks.

Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. november.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE). Eelnõu olulisemad muudatused on suunatud maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisele, Balti riikide tollikoostöö parandamisele ning rahapesuvastase võitluse meetmete täiendamisele. Rahvusvahelises kaubaveos kasutatavate maanteesõidukite kaalumiseks ning massi tõendavate tunnistuste väljastamiseks luuakse riigisisene regulatsioon. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmisega muudetakse maksu- ja tolliameti pitsatite kasutamise korda.

Eelnõuga tõstetakse sularaha deklareerimata jätmise eest ette nähtud karistusmäära, et ühtlustada see teistes Euroopa Liidu (EL) riikides kehtestatud sanktsioonidega. Praegu kehtiv trahv on EL-i üks madalamaid, lisaks ei saa raha konfiskeerida.

Edaspidi oleks 10000-32000 euro väärtuses sularaha deklareerimata jätmisel tegu kvalifitseeritav väärteona ja 32000 eurot ületava sularaha deklareerimata jätmisel oleks tegemist kuriteoga. Sularaha deklareerimata jätmisi on varasematel aastatel toime pandud umbes viis korda aastas (2012. aastal 10 korda) ning esitatud sularahadeklaratsioonide arv jääb aastas umbes 1000 juurde.

Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. november

5. VEB Fondi uurimiskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks” muutmine” eelnõu (511 OE). Ettepanek on pikendada VEB fondi komisjoni tegevuse tähtaega kuni 7. aprillini 2014.


Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis  – kell 13.30 väljasõit Keskkonnauuringute Keskusesse, asutusega tutvumine;

kultuurikomisjonis – Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 – arutelu;

majanduskomisjonis – avaliku teenuse lepingute arutelu ühistranspordi seaduse (404 SE) raames, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maanteeameti, Harjumaa ja Järvamaa ühistranspordikeskuste, Rapla ja Viljandi maavalitsuste, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Autoettevõtete Liidu esindajad (konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – kohtumine maksu- ja tolliameti esindajatega; Riigikogu otsuse “Riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine” eelnõu (476 OE); 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE); tulumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE); käibemaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) (ruum L333);

põhiseaduskomisjonis – Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE); kutsutud justiitsminister Hanno Pevkur; Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE); Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE); kokkuvõtete tegemine 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest, kutsutud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE);

väliskomisjonis – ülevaade tegevusest seoses Eesti-Vene riigipiiri lepingu sätetest tulenevate toimingutega; väliskomisjoni Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekukeskkonna kuulamised teemal „Eesti õhuruumi seire ja turvamine“;

õiguskomisjonis – kell 13 korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE);
 

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory pidulikul avamisel.

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Riigikogu ja Rakke Gümnaasiumi korvpallimeeskondade sõpruskohtumisel Rakkes. Riigikogu meeskonnas mängivad veel Kalvi Kõva, Rannar Vassiljev, Herkki Leemet, Riho Kangur, Rainer Vakra ja Ott Lumi.


Välislähetused

9. – 12. november
Sotsiaalkomisjoni liige Yana Toom osaleb sotsiaalkomisjonide esimeeste kohtumisel “Tööhõive stiimulid Euroopa 2020 strateegia rakendamisel” Vilniuses.

10. – 11. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Helsingis.

10. – 13. november
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb III Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil Arhangelskis, kus keskseks teemaks on regionaalne koostöö.

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside