Kell 10 – täiskogu istung

Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorraldusest.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõuga (258 OE) võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024–2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.

ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024–2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõuga (259 OE) annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot.

CEB kapitalitõus on kajastatud riigieelarves finantseerimistehinguna real „Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused“. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas 2023.–2026. aastal.

CEB on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille tegevus tuleneb Eesti ratifitseeritud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmandast protokollist.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (27 SE) soovitakse anda Riigikogule õigus otsustada CO₂ kvootide müügist saadud tulu kasutamise üle Eesti riigi vajadustest ja huvidest lähtuvalt.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (71 SE) soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Praegu laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga soovitakse see protsendimäär tõsta 12,06-le.

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (75 SE) soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Praegu laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga soovitakse see protsendimäär tõsta 11,97-le.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (82 SE) soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Praegu laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga soovitakse see protsendimäär tõsta 12,15-le.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (88 SE) soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Praegu laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga soovitakse see protsendimäär tõsta 12,08-le.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE), kutsutud kliimaminister Kristen Michal; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;

majanduskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, mis käsitleb karistusi laevade põhjustatud merereostuse eest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; kohtumine Statistikaameti peadirektori Urmet Leega;

rahanduskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta; käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Margus Tsahkna.

põhiseaduskomisjonis – kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE); avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusest;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe personali voolavusest, kutsutud Kaitseressursside Ameti esindaja;

sotsiaalkomisjonis – 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, õigusloomeplaanid ning riigi eelarvestrateegia 2024–2027, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut; kollektiivne pöördumine „Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht“;

väliskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele Königsbergi ajalooline, eestipärane nimi“ eelnõu (218 OE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) Välisministeeriumi valitsemisalas ning riigi eelarvestrateegia 2024–2027, aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Sündmused

Kell 8.15 – riigikaitsekomisjon kohtub Rootsi parlamendi kaitse- ja julgeoleku erikomisjoni delegatsiooniga, kohtumisel osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Ingrid Tersman (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina kõrgemate ametnikega.

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kanada suursaadikuga Eestis Laird Hindlega.

Kell 12.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi parlamendi kaitse- ja julgeoleku erikomisjoni delegatsiooniga.

Välislähetused

8.–12. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta (9.–10. oktoober) ning liikmed Aleksei Jevgrafov ja Hanah Lahe (9.–12. oktoober) osalevad ENPA täiskogu neljandal osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

9.–12. oktoober
Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma liige Eduard Odinets osaleb Euroopa regioonide ja linnade nädala sündmustel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]