Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõuga (518 SE) viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist.

2018. aastal vastu võetud määrused käsitlevad Schengeni infosüsteemi kasutamist ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas. Määruste kohaselt peavad liikmesriigid sisestama SISi hoiatusteate iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.

SISi kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas Schengeni alale sisenevad või siin viibivad kolmanda riigi kodanikud täidavad Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada või tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks ning ta riigist välja saata.

Eelnõu kohaselt viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse eelnõuga muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmisvaldkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543 SE) muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutustele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks. Eelnõu võimaldab ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millega oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning kus osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.

Lisaks konkursside regulatsioonile muudetakse eelnõuga paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsiooni, nähes ette võimaluse ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.

Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.

Veel näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral.

Eelnõuga luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Eelnõuga täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Samuti lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna konkurentsiameti eelarvesse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) eesmärk on vähendada võõrkeelse õppe mahtu Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Algatajad soovivad muudatusega peatada kõrghariduse ingliskeelseks muutumise, parandades seeläbi vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ning ülikoolide lõpetanute vastavust Eesti tööturu nõudmistele.

Eelnõu kohaselt ei tohi võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ulatuda esimesel õppeastmel üle kaheksa protsendi, teisel õppeastmel üle 20 protsendi ja kolmandal õppeastmel üle 30 protsendi vastava astme üliõpilaste arvust. Seletuskirja kohaselt tähendab see, et esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, kuid teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on seatud selleks üleminekuajad.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) eesmärk on tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 eurolt 654 eurole ning suurendada ka sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema.

Kui kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 14 400-eurosest sissetulekust aastas ehk 1200-eurosest sissetulekust kuus, siis eelnõu kohaselt oleks vastav piir aastas 24 000 ehk kuus 2000 eurot. Samuti oleks eelnõu kohaselt maksuvaba tulu vähenemise tempo senisest laugem. Algatajate hinnangul aitaksid muudatused eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega, samuti aitaksid need peredel vältida vajadust küsida toimetuleku tagamiseks toetust.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE) näeb ette energiakandjate aktsiisimäärade ja käibemaksu soodusmäära langetamise.

Eelnõu kohaselt vähenevad bensiini, diislikütuse, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradeni. Samuti langetatakse eelnõu järgi käibemaksu soodusmäär üheksalt protsendilt viiele protsendile ning lisatakse aktsiisiga maksustatavad kütused soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja. Algatajate sõnul on muudatuste eesmärk vähendada Eesti elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekkinud hinnašokki.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Civitta Eesti ASi ja Hendrikson&Ko esindajad; metsanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja OÜ Maves esindaja;

maaelukomisjonis – kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse eelnõu kohta, Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmemääruse eelnõu kohta ja Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani; välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja; isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 14.15: riigi 2022. aasta lisaeelarve eelnõu (608 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning siseminister Kristian Jaani;

riigikaitsekomisjonis – ülevaade valmisoleku seaduse eelnõu ettevalmistamisest ning sellega kaasnevatest peamistest muudatustest laia riigikaitse ja tsiviilkriiside korralduses, kutsutud riigisekretär Taimar Peterkop; Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaitsealgatuste kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad; kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (572 SE);

õiguskomisjonis – karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE), korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE), vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE), halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) (574 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri; füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Pangaliidu, Eesti Advokatuuri, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.

Sündmus

Kell 10.15 – Riigikogu Eesti-Aafrika parlamendirühm kohtub Keenia parlamendi delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Lähetused

9.11. mai
Balti Assamblee delegatsiooni liige Andres Metsoja osaleb Läänemeremaade Parlamentaarse Konverentsi töögrupi kohtumisel Ahvenamaal Soomes.

10.–11. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Ruuben Kaalep, Mihhail Lotman, Mailis Reps ja Indrek Saar osalevad väliskomisjoni töövisiidil Hollandisse.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside