Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 10. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.

Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.

Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.

Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.

Eelnõu on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Eelnõuga luuakse võimalus registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada vaid sõiduki, mille registrikanne on peatatud. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot.

Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lisati liiklusseadusesse täiendav teisaldamise alus, mille kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõidukit, kui sõidukil puudub registreerimismärk või sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on nö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele ka Transpordiametile.

Eelnõu täiendati mootorsõidukimaksu seaduse muudatusega, millega maksustatakse ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukid. Kuna täna on peatatud registrikandega sõidukite kustutamine problemaatiline, luuakse uus ja selgem regulatsioon. Samuti täiendatakse eelnõu sätetega, et alates 2027. aastast vabastatakse mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, esmase eesmärgiga vabastata maksukoormusest eelkõige isikud, kes sõidukit selle taastamise tõttu või muul põhjusel pikemalt ei kasuta.

Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv. Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.

Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Eelnõuga luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant.

Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (528 SE) seatakse Riigikogu liikme töötasu ja hüvitised osaliselt sõltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel.

Eelnõuga nähakse ette, et kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%. Kui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuste protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Eelnõus seotakse kuluhüvitiste maksmine reaalselt välja makstud palgaga ehk parlamenditöös vähem osalenud Riigikogu liikmel pole õigust täies mahus kuluhüvitisele.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – kohtumine Tallinna loomaaia direktori Kaupo Heinmaga (Tallinna loomaaed);

kultuurikomisjonis – kohtumine liikumise „Eesti kool on eesti keele kodu“ esindajatega; MTÜ Metsküla Kooli ettepanek, kutsutud MTÜ ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (ruum L333);

maaelukomisjonis – Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu; kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman;

majanduskomisjoni väljasõiduistungil – tutvumine Rail Baltic Estonia OÜ-ga ja Rail Balticu projekti ehitusobjektiga, osalevad Kliimaministeeriumi ja Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liikmed (Rail Baltic OÜ kontor ja Ülemiste terminali ehitusplats);

põhiseaduskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad reisidokumentide digitaliseerimist käsitlevate määruste eelnõude kohta, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE), kutsutud justiits- ja digiministri Liisa Pakosta, Tartu Ülikooli doktorant ja riigiõiguse lektor Aaro Mõttus, Justiitsministeeriumi avaliku talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juht Priit Talv ja valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Kristi Anniste ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe; 2. päevakorrapunkt on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

rahanduskomisjonis – 2025. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (513 SE), kutsutud siseminister Lauri Läänemets;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Kaitseministeeriumi 2024. aasta tegevused ja 2025. aasta eesmärgid, osalevad Kaitseministeeriumi esindajad (Kaitseministeerium).

Sündmus

Kell 9 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei korraldatud konverentsi „Mis värvi on võrdsus?“ (Tallinna Kultuurikatel).

8.–13. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid ja liige Marko Mihkelson osalevad assamblee transatlantilisel foorumil Washingtonis ja Norfolkis Ameerika Ühendriikides.

9.–10. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa ja liige Meelis Kiili osalevad Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tippkohtumisel Oslos Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]